Monday, April 18, 2011

why don't we end this?


tunnen end kui puuris. nii piiratuna. nagu oleks ma mingi koer, kes keti otsas jookseb.. minu puhul on see maailma jubedaim tunne. ma ei saa nii olla. aga ma olen hetkel tupikus. ma ohverdan end teiste eest, taaskord.. astun vastu millegile, mis on mind eluaeg kujundanud, kuna ei taha teistele haiget teha. mis mul muud üle jääb? ma ei suuda haiget teha ja ma vihkan seda enda juures. ma annan alati andeks. ma ei suuda kedagi piinata. võtan alati kogu valu endale. ma tahan tagasi oma sõltumatust, oma vabadust.. ennast!

Friday, April 15, 2011

bury me, bury me



lootused-ootused. pettumised- kukkumised. tõusud ja mõõnad. sügavamõttelisus.. kohutav kui kiiresti, aga samas aeglaselt aeg veereb. kohutav kui kinni ma selles olin. kohutav, kuidas tahaks kõigest lahti rebida. kratsiks sul ja sul silmad peast ja söödaks sigadele. teie kahepalgelisus on lihtsalt jälk. kuidas inimesed teile head nägu suudavad teha? kuidas sa suudad selline mõrd olla? kas sul endal häbi ei ole v? hoia end minu elust eemale. ma ei taha sinu suust sõnagi kuulda. mokk maha.

Sunday, April 10, 2011

before it falls into pieces


must masendus.. tegime garaazis vesipiipu. terve päev olen silmad vett täis ringi käinud ja nii sügavat muusikat kuulanud ja mdea. kõik matab mind. otseses mõttes. mdea mida teha, mida mõelda, kuidas olla, kellega olla. tahaks kõigele vee peale tõmmata. ma ei jaksa..

Thursday, April 7, 2011

here comes the rain again, falling from the stars


l' sai haiglast koju. jess.


some friends become enemies
some friends become your family
make the best with what you're given
this ain't dying
this is living!

Monday, April 4, 2011

keep movin' on




ma ei oota enam kelleltki midagi. mõttetu. nkn ootan liiga palju, sest ausus on tänapäeval unustatud asi. ma ei oota kelleltki mitte midagi enamat kui tõde. on seda siis tõesti nii palju palutud, et sa oleksid aus nii enda kui ka teiste vastu? tundub nii. s'i värk.. ah mdeagi. ta ei ürita ja ma ka mitte enam. ma isegi ei taha talle enam otsagi vaadata. kõik mind ümbritsevad inimesed muutuvad mingil hetkel pohhuistiks v tõukan ma nad ise eemale. ma lihtsalt ei jõua ega isegi ei taha enam. olengi üksi, olengi tuim. olen nagu olen. ning kui sul sellega probleem tekib, siis kahju küll. kuidas sa seda küll muudad?

Friday, April 1, 2011

so called new beginning


esimene aprill. ma vihkan seda päeva. peaaegu 24 tundi labaseid ja mõttetuid nalju. lumi pole siiani ära sulanud. aga vähemalt ta sulab vaikselt. vaevalt see kuu parem oleks, kui eelmised. kõik jääb samaks. tühine kuumuutus ei muuda midagi. kõik ei alga otsast peale. ainuke mis otsast peale korduma hakkavad on numbrid, 1-30'ni. keegi ei saa nullist alustada. see on vaid soovunelm. olgem realistlikumad. minevik kujundab meid. nullist alustades poleks meid olemas. proovida ju võib, aga see, et sina nullist alustada püüad, ei tähenda, et sind ümbritsevad inimesed oleksid nõus kõigest loobuma ja kõike unustama... nullist alustamine on müüt. ma ei ole pessimist, ma olen realist.