kõik on väga hea olnud. poleks arvanud, et ma kunagi kellegi vastu jälle selliseid tundeid tunnen. vähemalt mitte nii kiiresti ja nii tugevaid. millegi pärast on tunne, et ma peaks mingi kokkuvõtte tegema, aga võib-olla sellest isegi piisab. või siiski.. kui inimesed meie kohta teada said, tuli sellest draama(?), võinoh mitte otseselt draama, aga me eraldusime kuidagi, kuna inimesed ei kiitnud seda suhet heaks. ma isegi ei oska öelda, kas ma igatsen seda seltskonda. mingil määral jah, aga samas.. ma ei taha enda ellu inimesi, kes üritavad minu elu elada ega inimesi, kes isegi ei tea mind, aga arvavad, et teavad mis mulle parim on. ma olen piisavalt suur inimene, et ma tean, mida ma teen ja ma olen arvestanud, millised võivad tagajärjed olla. kuigi nüüd, kui kohe on 1 kuu möödas, on kõik juba selle olukorraga leppinud vist. ma olen õnnelik ja mul on vaja enda ümber inimesi, kes on minu üle õnnelikud, mitte neid, kes tahavad seda õnne ära rikkuda.
