Tripp algas!

Ma siiani küll ei tea, kuhu me lähme, aga loodetavasti mitte Narva. :D

Minu poolt samuti teile imelisi pühi! :) Parem hilja kui mitte kunagi, eks?

Selgituseks eelmisele postitusele. Nimelt käisime sel õhtul Ronni juurest ta väikest venda hoidmas. Ta emme oli jube mures, et meil nii palju raha läheb ning lisaks rääkisime kõikidest meie korteri miinustest. Hiljem, kui me juba kodus olime, helistas ämmake ja ütles, et ta otsib nüüd oma varanduse läbi ja hakka asju müüma, et me saaks korteri osta. 

Jutt arenes nii kaugele, et valisime juba korteri välja ning kui pühad läbi on, läheb Ronn oma emaga panka. Muidugi tuleks kõigepealt korterit vaatama minna ning see ühtlasi ka broneerida, kui keegi teine juhuslikult ette pole jõudnud. Korter ise on selline. 

Mõte on päris utoopiline, kuid lihtsam oleks tõesti korter osta. Kusjuures pangalaenu maksmine on isegi odavam kui meie hetkene üür+ kommunaalid selles majas oleksid samuti poole odavamad.

Kui sooviksime endiselt vahepeal kuskile aastaks reisida või mujale minna, saab korteri välja üürida. Nagu me ise oleme kogenud, lähevad üürikorterid Keilas nagu soojad saiad. 

Mis just juhtus?? Kas me saame endale oma korteri?

Jõulukink anonile :)

Terve nägu on ilusti peal. Sa ei kujuta ette kui kaua ma seda nurka otsisin, et telefon näo ette ei jääks ning enam-vähem norm pilt jääks. 

PS! Kui sa ütled, et ma pean kaamerasse vaatama või sulle ei sobi must-valge pilt, siis 

Ainult kaks kuuud on Sheeranini jäänud!!!! 

See tähendab, et ka minu sünnipäevani on jäänud 2 kuud. Jep, olen peagi 19 aastat olemas olnud. 

Aga mis ma ikka sellest kaugest tulevikust jahun. Vaheaeg on praktiliselt alanud. Homme on veel õppekäikude päev ja reedel on koolis n-ö ühine jõululõuna. Lihtsalt manin, et lähme oma klassiga Enstosse.. Jep, meie klass suudab alati kõige mõttetuma ekskursiooni saada. Üks klass läheb ntks airsofti mängima ja meie lähme Enstosse. Kui hale see on? :D Kuid parandame selle päeva ja suundume peale seda ühe klassiõe juurde vaaritama. 

Vaheaeg meenutab ka, et jõulud on kohe-kohe kohal. Mul on ainult Ronnile kink olemas. Ilmselt kellelegi rohkem ei tee ka. No vanematele ja ämmale kindlasti. Võib-olla õdedele ja vennale ka midagi. Helina, ära midagi suurt looda ja parem oleks, et ma ka midagi saaks! :) Kuid kõige hullem on see, et ma ei tea, mida ma ise tahan. Ma nagu ei tunne millestki puudust. No autot oleks vaja ja kilod võiksid kiiremini kaduda, aga nagu rohkem polegi midagi. Mitte, et kingid mulle jube olulised oleksid, aga jõulud on täpselt koht, kus vanematelt saaks midagi kulukamat ja vajalikku küsida. Lisaks on sünnipäev ka peagi ukse ees ning ei oska nagu selleks ka miskit tahta. 

Tegelt tahaks reisile minna...

Jõuludest veel nii palju, et mul pole õrna aimugi millal me kus oleme ja kuidas me see aasta hakkama saame. Ilmselt paremini kui eelmine aasta, sest nagu ma aru olen saanud, toimuvad minu perekonna jõulud see aasta Keilas, mitte vanaema juures. Ehk meil on siis samal päeval Keilas kaks party't. Peaasi, et Ronn see aasta mu ainukest luuletust minult ei rööviks.

Peale jõule on üks suur küsimus veel alles. Mis me aastavahetusel teeme?!

Õnneks on Võsu üks variant. Mõnesmõttes tahaks jubedalt sinna minna ja lihtsalt kahekesi oleskleda ja puhata. Teisalt tahaks just Keilasse minna ning inimestega suhelda. Ma ei saanud enne Trapeziumi aftekat aru, kui väga ma inimesi, nende draamat ja pidusi igatsesin. Ehk tahaks äkki Keilas miskit teha? Kuid kui Ronni juurde läheksime, siis tekiks küsimus, kelle me kutsuksime ning kas see asi oleks siis sarnane eelmisele aastale? Kuid ma ei usu, et sellest asja saab, sest aastaga on jube palju muutunud. Küll keegi seltskonnast ei salli teist ja kes lihtsalt ei suhtle jnejne.  Või siis võiks üle pika aja lihtsalt rämeda Ronni party korraldada. Kuid samas ei tahaks nagu seda ka, sest me ei ela enam seal ning nõme oleks in-law'ide usaldust kuritarvitada. 

Kuid positiivsem noot aastavahetuse juures on fakt, et meil täitub 2 imelist aastat! :) 

Lühidalt öeldes on mul ees ilmselt mu viimane jõuluvaheaeg. Naudin seda täiel rinnal!

Ma tahaks teile rääkida nii Viljandist, Trapeziumist ning muudest asjadest, kuid ma ootan teistelt inimestelt pilte. Ehk veidike peate veel ootama. 

Rokipeost võin öelda nii palju, et jah, mul läks kõik sassi, kuid ma tegin tantsu teist poolt täiesti esimest korda seal laval. Tegelikult pidin ma poole tantsu pealt ära jooksma ning ratta selga hüppama ja niisama tiirutama, kuid kuna see oli nii ebamugav ja halb tegevus, siis otsustasime peale peaproovi, et jään ikkagi lõpuni tantsima. Lootsime, et saame kõik koos veel läbi teha, kuid meikide ja soengutega läks nii pikalt, et me lihtsalt ei jõudnud. Seega jah, see peaks selgitama, miks ma seal laval pea laiali otsas olin. :D

HOBBITI SPOILER ALERT! 

Eile saime lõpuks Ronniga Hobbitit vaatama minna. Me olime seda osa ikka sitaks kaua oodanud. Tuleb tunnistada, et ma olen väga pettunud. Kõik n-ö peategelased said tuimalt surma ning ühtegi lahendust nagu ei olnudki. Sõrmuste Isanda ma ei mäleta mitmendas osas ta rääkis seal, et tänu Bilbo eelmisele suurele seiklusele sai ta Frodo ning dwarfid peidavad end endiselt Ereboris. Kuid film lõppes lihtsalt sellega, et dwarfide king sai surma ning uut kuningat ka nagu ei olnud. Mis  nad läksid kõik siis kullamäele istuma ja passima? Ning kust tuli Frodo? Frodo ei olnud ju Bilbo poeg. Ilmselt peaks raamatuid lugema, sest film ei anna vastuseid.

Ja see eestikeelne tõlge.... Eesnimi oli sama, aga perekonnanimi tõlgiti. Thorin Tammiskilp, päriselt? Samuti häiris, et kohanimesi tõlgiti, kuid muidugi mitte kõiki. Gondor, Erebor jne jäid samaks, kuid Misty Mountains=Udumäed. Shire, Bag End= Maakond, Paunaots(???) Bilbo Baggins= Bilbo Paunaste.... Kas inimesed ei mõista, et nimesid ei tõlgita? Ma muutun ka Johanna Smith'iks? Ei.

Ma tegelikult ei planeerinud üldse lähitulevikus end tumedaks värvida, kuid noh..

Helina tahtis, et ma tal värviksin, kuid kuna ma ei ole selles eriline professionaal, siis tuli Kätlin juuksurit mängima. Kuna võimalus oli olemas, siis võtsingi endale kõige "heledama" tumepruuni.

Nendel kahel oli nalja kui palju, sest värv jäi tumedam kui kunagi varem ning lisaks pidavat mu juuksed rohekad olema (blond kumab läbi). Samas eile nad tunnistasid, et ei olegi tegelikult nii hull. 

Täna on neljas päev ning üldiselt oleks mul värv juba phm maas, kuid seekord see püsib.Ma hakkan vaikselt harjuma, kuid peeglist end küll ära ei tunne. Mulle vähemalt väga meeldib tume olla ja mind isegi ei koti, et hetkel see toon päris õige ei ole. 

Internet.. not for everyone

Tuleb tunnistada, et  Merje blogi lugedes, olen olnud sunnitud kahe käega peast kinni hoidma. Mitte, et Merje midagi valesti oleks teinud- ma tõesti arvan, et ta tegu ei ole väär- aga just need kommentaarid ja aski anonüümsed..

Minu arust on need inimesed ikka täielikud silmakirjatsejad. Nad teevad blogijat maha, kuna ta avaldas arvamust ning nende arust on see arvamus vale, aga siis suunavad selle jutu tema peale. Selgemalt rääkides, nad kritiseerivad Merjet, et ta julges paksude kohta midagi öelda ning siis ütlevad, et Merje on paks, kole ja üleüldse halb inimene. Kas sattusime lastaeda, et käitume stiilis, "sa ju ütlesid enne"?

Mulle ei paku see absoluutselt isegi mitte nalja, kuna täiskasvanud inimesed võiksid ju mõista, et inimene kirjutab oma arvamust ning kui ei meeldi, siis jumala eest, ära loe(!). Kuid kommentaariumis on inimesed, kes tunnistavad, et neile ei meeldi see blogija üldse, kuid lugeda nagu ikka tahaks. No muidugi. Sellised inimesed peavad ju seda mingil määral eneseteostuseks, kui nad kellelegi midagi krõbedat öelda saavad. 

Kõige imelikum minu jaoks ongi see, et ei kasutata konstruktiivset kriitikat, vaid kõigil läheb lihtsalt kaitsemehhanism tööle, alaa stiilis "ise oled".  Mul on Merjest täitsa kahju, sest ta peab iga päev tegelema idiootidega. Mõistaks, kui need idioodid oleksid väiksed teismelised, kellel kõige kohta midagi öelda on, kuid olen päris kindel, et teda loevad ikka veidike vanemad inimesed.