MIDAAAAAH?!

Ronn hakkas eile päeval mulle kirjutama ja vihjama, et tal on mulle koolilõpu puhul kingitus. Kui ta koju jõudis, pidi ta kuskile minema. Ma tahtsin nkn korraks kodust välja saada ja läksin kaasa tingimusel, et Ronn peab mu silmad kinni siduma.

Sel hetkel lõi mu sisemine Sherlock juba välja. Kõik mu teooriad viisid välja selleni, et me saame korteri varem kätte (me teadsime juba pikemat aega, et saame korteri, aga jutt oli, et kolime alles 1. mail). 

Igatahes.. Ronn sidus mu silmad kinni ja hakkas autoga tiirutama. Kuna ma Keilat nii hästi tean, siis isegi kinnisilmi sain ma aru, kus me viibisime. Lõpuks jäi Ronn seisma ja andis mulle väikse paki. Tegin paki lahti ja voilaa, võtmed! 

JA MEIL ON TÄITSA OMA KORTER!

to be continued..

Minu vabandused, et ma siiani ei ole Ibiza postitust valmis teinud. 

Koolis on veidike liiga palju tegemist olnud, sest käes on siiski viimane nädal(!). Esmaspäeval tulevad kõik hinded välja ja nüüd olen viimast kahte nädalat (tegelikult ikkagi ainult viimast) kasutanud enda kokkuvõtmiseks ja usinaks koolitööks. 

Mis puutub korterisse, siis mul on ilmselt komme etteheisata ja see ei ole väga kasulik olnud. Seega edaspidi ma ei tee enam ühtegi postitust ega lase endal õnnelik olla asjade üle, mis pole veel minu. Samas ei ütle ma ka, et kogu lootus läinud oleks. 

Ibizalt tagasi tulles mõtlesin pikalt, kuidas Benitaga ühendust võtta. Hakkasin ka vaikselt teistele töökohtadele mõtlema, juhul kui mind sel aastal enam ei taheta. Eile siiski helistasid nad mulle ise ja kutsusid tööle. Kuigi ma oleksin juba varem saanud tööle asuda, on neil mind vaja alles 1. juulist. Ma ei jõua ära oodata.

Mul ei jõua endiselt kohale, et ma lõpetan juba gümnaasiumit. Peaks tulevikku planeerima hakkama..