Adios blondinka

Nagu näha, siis ma värvisin oma juukseid. Ma olen nii pikalt tahtnud end tumedamaks

 värvida, kuid mu blondid kiharad ei taha kuskile kaduda. Nimelt olen ma viimased pool aastat üritanud tumedamaks värvida, paar päeva on värvivahet näha ning siis tuleb mu blond jälle välja..

Tegelikult ei saa ma jälle aru, mis värv mul siis täpsemalt peas on. See küll ei ole nii hele nagu esimesel pildil,
kuid ma ei saa ikkagi aru. Ühes valguses on tumepruun, teises hallikas, kolmandas on ainult juured tumedad... 

Kuigi mul on nii nõmedad juuksed, mis ei taha värvi muuta, siis ma seekord siiski loodan, et see ei kulu kahe päevaga maha. Eks näis.

Siit saate tooni võrrelda erineva valguse käes.

NÕVA

Nädala alguses tekkis meil Ronniga plaan teha auto voodiks ning kuskile kahekesi trippima minna. Kuidagi kujunes sellest seltskonna tripp Nõvale.

Kõigepealt küürisime ja vahatasime terve reede õhtu autot. Pakkisime juba suuremad asjad kaasa, mis oli väga tark otsus, sest me magasime laupäeval 2h sisse. Kui auto oli ääreni rahvast ja asju täis, startisime Nõva poole.

Enne mere äärde minekut trippisime veidi teistes läheduses olevates RMK aladel. Vesi oli seal soe,

koht iseenesest ka mõnus, kuid siiski läksime randa.

Telkide kokkupanemine tuli Ainaril kõige paremini välja

Käisime ikka väga palju ujumas. Nii sooja ilmaga oli see külm vesi täpselt ideaalne.

Tahtsin öösel skinny dippingut teha, kuid Ronn ei viitsinud autost sääseparve kätte minna, hoolimata sellest,

et meie autos oli ka nii palju sääski, et magada oli võimatu.

Nagu näha, siis meie suur vaev autot puhastada oli täiesti mõttetu. Vähemalt vahatasime seda

reedel ning tolmukiht tuleb kiirelt maha. Muidugi on auto seest ka nagu liivakast..

Muidu oli meie pesa väga mõnus, kuid nagu eelnevalt mainitud sai, siis need sääsed tegid magamise

piinarikkaks. Järgmine kord tuleb off kaasa võtta.

Tegime Ronniga rannas romantikat. Vahepeal oli no nii ilus päikseloojang, kuid

hiljem läks jälle valgeks nagu piltidelt näha on.

Õhtul mängisime veel kartulit, kaarte, tegime grilli ja läksime magama.

Ei saa ka mainimata jätta, et mingi hetk tuli meie kõrvale platsile noorte seltskond. Tundusid normaalsed kuni nendega liitus veel umbes 4 autot. Muidugi nad parkisid meie auto ette ja taha ning otsustasid, et meie auto kõrval on ju kõige lahedam terve seltskonnaga olla

ning muusika põhja panna kuni 4-5ni hommikul.

Minu suur soov oli pühapäeval poole päevani rannas vedeleda, sest mul pole üldse aega

olnud, et päevitada või lihtsalt oleskleda. Muidugi oli pühapäeval seal pilved..

Pilvetagune päike põletas küll mu õlad ja kukla ära, kuid päikest pole ma siiamaani näinud.

Hommikul jooksime Ronniga esimese asjana vette, jahtusime maha ja saime mõnusalt edasi lebotada.

Läksime kahekesi Nõva poodi. Pidime 30 minti seal ootama, sest pood tehti alles kell 10 lahti. Vähemalt

polnud me ainukesed, kes seal passisid. 

Hiljem tegime süüa, mängisime kaarte ja nagu ülemistelt piltidel näha oli, mängisid poisid

palliga. Ma isegi ei tea mis kell me sealt liikuma hakkasime. Kuid kuna ma polnud kunagi Rummu karjääris käinud ega üldse seda oma silmaga näinud, siis käisime tagasi tulles sealt ka läbi.

Käisime ka tuhamäe(?!) otsas. Sinna otsa saamine oli nii jube. Kõige libedamad ja ebamugavamad jalanõud olid jalas ning üleüldse oli see väga õudne. Õnneks vaade tasus end ära ning olen

jälle kogemuse võrra rikkam. Alla saamiseks leidsime parema tee ning ei pidanud kuskikl turnima.

Selline meie tripp oli. Nii hea oli olla nö maalaps, nautida loodust ning lihtsalt puhata.

Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. 

Ilmselt see suvi me tripime igal võimalusel. 

Pole ammu kirjutanud, kuid nüüd võiks väikse kokkuvõtte teha. Kooli hakkab läbi saama. Viimased kaks nädalavahetust olen ma tööl olnud. Täpsemalt laatadel pirukaid ja stritsleid müünud. Ronn läks üleeelmine nädal tööle ning ma lähen ka järgmine nädal Benitasse programmi õppima. Vahepeal on igasugu asju toimunud, kuid kahjuks pole mul kõigest pilte. Vähemalt saate needki.

Minu sünnipäeva tähistamine õigel päeval

Ronn oli nii tubli ja täitis minu emme soovi, milleks oli sellest puust vabaneda. Ilus puu oli, kuid jah..

Vahepeal oli maja päris pikalt meie päralt. Kasutasime võimaluse ära ja tegime endale alumisele korrusele pesa. Tegime ka istumisi sel ajal.

Märtsis oli Ronni juures suur aiatöö hooaeg. Nimelt oli vaja kasvuhoone maha lammutada ja uue jaoks sobiv auk kaevata. Ma olin ka tubli naine.

Mu issi sai vahepeal vanaks meheks.

Me oleme väga palju grillinud ja saime vahepeal võrku pelamas käia.

Esimene rannas käik toimus pühapäeval. Piip, õlu ja hea seltskond.

Eile läksime peale kooli Maidlasse, kus teised ujumas käisid. Õhtul läksime Meremõisa grillima ja paadiga sõitma. Padukas ajas meid seal Ronni juurde, et edasi grillida, kuid sellest ei saanud asja. Lobisesime kuuri taga diivanil inimestega. Lõpuks jäi vaid Lauri meiega sinna ja rääkisime peaaegu 2ni juttu. 

Ei saa ka mainimata jätta, et meie väike armas Marit sai ka lõpuks 18. Meie jaoks jäi pidu lühikeseks, kuna ma pidin kell 4:30 ärkama, et tööle minna, kuid õigel päeval saime pralletada küll. 

Musid püksi!!

as in love with you as i am

Lugesin vanu aski vastuseid ning sattusin rohkem kui aasta tagasi vastatud küsimuste otsa. Küsimustes, pigem väidetes, oli kirjutatud, kuidas me Ronaldiga oleme vaid kolm kuud koos olnud ega kesta kaua jne. Üks, mis mulle eriti silma jäi, oli selline: seda on suht raske uskuda, et teil aasta pärast samasugune see suhe on kui praegu, suhtes läheb alati midagi raskeks kui kaua koos oldud, kõik ei jää nii imeliseks kui paar esimest kuud või esimene aasta. Kui juhtumusi peaks see sama anon seda lugema või siis ükskõik kes te sama arvasite, on mul hea meel teavitada, et me oleme endiselt õnnelikud ja isegi veel õnnelikumad kui esimestel kuudel. Muidugi nagu on igal inimesel omad miinused, on ka suhetel omad vead sees. Ehk ma ei ürita jätta muljet, et me oleme täiuslik paar ja meil pole ega pole kunagi probleeme olnud. Ilmselgelt on meilgi probleeme kuhjaga olnud. Kuid siin ongi see point. Me tülitseme, kuid me tegeleme oma suhte parandamisega, mitte ei jäta asju unarusse. Seega me tülitseme natukene, lahendame probleemi ära, ja saame peale seda täiel rinnal õnnelikud edasi olla, ilma, et miski kripeldama jääks.

Tegelikult oli selle postituse eesmärk see, et ma olen ikka väga õnnelik inimene. Ma olen endiselt koos oma suurepärase mehega ning paremat ja õnnelikumat suhet ei oskaks ma soovidagi.