soovikas vol 3

sooviti, et ma räägiksin oma perest. ma võin ausalt öelda, et ma armastan oma pere väga ja mul on ülimalt lahe perekond. mu emme ja issi on üle 20 aasta koos elanud. nad olid lapsepõlve sõbrad, kui saab nii öelda. kasvasid mõlemad lillekülas üles ja suhtlesid enamvähem sama rahvaga. emme on öelnud, et ta alguses ei sallinud papsi üldse, sest ta tundus ennasttäis sportlasena. mu issi hakkas mingil hetkel rohkem mu empsi seltskonnaga suhtlema ja siis tuli neil suur armastus peale. ma täpselt ei tea, kuidas nad kokku läksid, aga empsile meeldib öelda, et issi tuli talle korra külla ja sinna ta jäigi.

 peaaegu 20 aastat tagasi sündis neile helina ja kahe aasta möödudes mina. ma olin oma õele nuku eest. ta oli minu eest kogu aeg hoolitsenud ja minuga tegelenud.

 mida vanemaks saime, seda hullemini me kaklema hakkasime. vanasti jooksime mööda korterit ringi ja peksime üksteist ja ähvardasime emmele helistada. nüüd phm kaks aastat tagasi hakkasime me lampi hästi läbi saama ja räägime üksteisele kõigest. muidugi ei tähenda see seda, et meie kaklused lõppenud oleksid.. aga ta on mulle alati suureks eeskujuks olnud ja ta on parim õde keda endale soovida.

15 aastat tagasi võtsime me endale selle kullatüki.

meil oli veel kaks kullatükki, kes kahjuks eelmine aasta teise ilma läksid

nüüd on meil uus pereliige, kellest mul ka uut pilti pole, aga

10 aastat tagasi viisid meie vanemad meid suvelaagrisse ja poolel teel sinna teavitasid nad meid, et nad nüüd abielluvad sel ajal, kui me laagris oleme. ehk selle aasta 23.juulil sai neil 10 aastat abielu. paneksin siia nende pulmapildi, aga mul ei ole selleks võimalust.

5 aastat tagasi sündis meie perre mu kaksik, grete. 

ja 4 aastat tagasi sündisid meie perre kaksikud

laura-liis ja karl-oskar

ma sain alles hiljuti teada, et mõlemad mu vanemad on ristitud, aga nad ei ristinud meid, kuna arvasid, et on parim, kui me endale tulevikus ise usu valime, kui me üldse valime. 

tähtpäevadest nii palju, et jõulud on meil alati perega. üldiselt vanaema või siis meie juures. sünnipäevadel on meil kombeks hommikul sünnipäeva last/lapsi äratada ja kooki süüa. emade- ja isadepäeval teen kas mina või helina öösel koogi ja laseme lastel kaardid joonistada.

meile lisandus 9 kuud tagasi uus pereliige

ma ei jaksa neid kõiki eraldi iseloomustada, aga ühesõnaga mul on nii hea ja tore perekond.

paint my spirit gold

vahepeal läksime me kooli. esimesel nädala neljapäeva saime juba koolist vabaks, kuna me korraldasime jooksude päeva.

sellel samal nädalavahetusel oli ainari sünnipäev. me jõudsime liiga hilja ja selleks ajaks olid kõik purjus. muidu oli mõnus, vaatasime jalkat, lobisesime uute inimestega, väike tantsulka jnejne

mu nädalad on tihedalt trenniga sisustatud, aga mingil teisipäeval läksime ronniga kell 13 linna shoppama ja peale seda sööma, kinno ja dublineri jalkat vaatama koos siimu& dianaga. see oli vist aegade kõige hullem mäng. 23'se marsaga tagasi keilasse

käisime kirke üllatuspeol ka, see oli jällegi omamoodi pidu. neid inimesi polnud sada aastat näinud ja kokkuvõttes oli seal isegi päris tore. kui kirke sünnipäev toimus reede õhtul, siis järgmisel hommikul kell 9 pidin ma huvitegevuse messil keila noortekeskuse vabatahtlikke esindama koos kätliniga. me müüsime seal ka luugi tooteid.

see oli päris tore hommik isegi, sest noorteka töötajad on kõige lahedamad inimesed üldse ja me oleme ka lahedad ja 

TULGE KÕIK NOORTEKASSE VABATAHTLIKUKS!

õhtul oli mu tibununnu lisette sünnipäev. nägin ta mehe lõpuks ära, lobisesime nende vasalemma inimestega ja kõik oli väga mõnus. miiaga rääkisime muidugi pool ööd võrkpallist. see oli üle pika aja nii hea ja õige pidu. armastust oli nii palju ja kõik olid nii musised ja armsad inimesed. võib-olla oli asi ka selles, et me mängisime bailat.. who knows..

peale seda suurepärast pidu veetsime me pühapäeva voodis.

see nädal oli jällegi väga tihe. kool, trenn, ronn jne. esindasime karmoga koolis ka vabatahtlikke ja saime
isegi päris palju inimesi kokku. eks näis, kellest üldse saab vabatahtlik ja kellest mitte.
ronniga tegime filmikaid, süüa ja lebosid nii palju kui suutsime.

ja muidugi ma ei saa mainimata jätta, et mu mees on parim. ma tulen peale rasket trenni tema juurde ja ta on mulle romantilise vanni ettevalmistanud. peale seda vaatasime filme veel ja no kõik oli nii mõnsa.

reedel tulid siim& diana päeval meile külla juba, ma käisin vahepeal trennis, pärast lobisesime ja olime lahedad edasi. millalgi liitus kätlin ka meiega. meil oli plaan, et me lähme kohe kalvini sünnipäevale edasi, aga ilmselgelt me seda ei teinud. kätlin sirgendas mu juukseid ja teised käisid poes. uus mõte oli, et joome

rontsi juures ja lähme hiljem kalvini juurde. selleks ajaks oli see mõte juba lootusetu ja lõpuks me sinna enam jõudnud.

mingi hetk läks kätlin ära ja me hakkasime orbu vaatama. pralle läks edasi ja kuigi oli plaan all-nighter teha, siis ma ei suutnud, kuna mul oli nii pikk ja raske päev seljataga+ ma olin kaine ka ja ma läksin kella 4 ajal magama. ma ei tea, kui kaua teised üleval olid või millal üldse siim& diana ära läksid, aga ma jäin õhtuga väga rahule. eile olin ma pool päeva kodus ja phm läksime öösel alles ronni juurde ja üritasime teha filmimaratoni, aga me ei näinud isegi esimese filmi lõppu. täna võtame veel üksteisest viimast, sest järgmisel nädalavahetusel on mul võistlused kuressaares ja me ei näe üksteist nv'l ja nädala sees ka minimaalselt.

soovikas vol 2

mul on väga suur pere ja minu arust on nii hea minna jõuludel maale vanaema juurde ja olla perega ja süüa imehead toitu ja vaadata kui elevil väiksed lapsed on oma kinkide üle ja kuidas nad laulavad või luuletust loevad. või seda, kuidas täiskasvanud on õrnalt svimpsis ja samuti kinke lunastavad ja räägivad juttu jne. see meeleolu on nii mõnus kuidagi.

kui perega on oldud, siis saada ronaldiga kokku, mängida ja hullata lumes nagu väiksed lapsed, põletada säraküünlaid, nautida üksteise seltsi, minna sooja tuppa ja juua glögi/kuuma kakaod vahukommidega ja temaga jõuluöö veeta ja vbla teha üksteisele väiksed ja armsad, südamest tulnud kingitused. 

aastavahetusel ei ole tähtsust, kus me asume, kas keilas, võsul või kus iganes. peaasi, et me oleksime ronaldiga koos, kuna kui need raketid taevasse lähevad, siis saame me tähistada meie aasta täitumist. musitada, nautida õhtut sisuliselt samamoodi, kui jõule. 

i belong with you, you belong with me

sooviti, et ma räägiksin oma pulmadest.

ma ei oska öelda, kas ma olen ainuke inimene, kes arvab, et pulmad on ülepaisutatud.

pulmad peaksid olema pruutpaari jaoks, mitte külaliste. sellegipoolest tundub, et pulmi tehakse külaliste rahuldamiseks, oma õnnega eputamiseks ja selleks, et inimesed näiksid rikkana.

muidugi tahaksin minagi seda valget kleiti kunagi selga panna, kuid ma arvan, et pulmad peaksid olema siiski armastuse tähistamiseks ja peaksid olema intiimsed. mulle meeldiks, kui mu pulmas oleks mina, mu mees ja inimene, kes meid paari paneb. ma ei arva, et ma peaksin raiskama raha ühele peole, mille ma saaksin investeerida meie tulevikku, lastele jne. 

muidugi tahavad kõik lähisugulased ja sõbrad pulma tulla, aga ma arvan, et ma tahaks nö salaja ära abielluda ja hiljem rääkida teistele, kui me oleme ntks mesinädalatelt tagasi ja siis tähistada seda ka oma lähedastega, mitte enne. 

võib-olla oleks ideaalne, kui ma läheksin oma mehega reisile, kuskile itaaliasse ja ta organiseeriks meile seal volitustega inimese, kes saaks meid paari panna. et meie pulmad toimuksid u samamoodi, kui kihlumine. nii, et mul pole sellest õrna aimugi ja siis läheksime kuskile randa piknikule või ükskõik kuhu ja meid pandaks paari, nö üllatus-pulm. see oleks tõesti armastuse tähistamine ja vägagi intiimne ja see hetk kuuluks ainult meile. minu arust peaksidki pulmad taolised olema. kui pulm toimubki nii, siis me oleksime juba mesinädalatel ja kõik oleks lihtsalt ideaalne. 

be in my eyes, be in my heart

suvi 2013.. ma ei oska kuskilt alustada.
juunis ja juulis käisime me ilusti tööl. elasime phm linnas, käisime phm iga päev söömas või kinos. veetsime ühe nv kesklinna korteris ja paar korda peale seda ööbisime veel seal.
reaalselt parim tunne on tulla kella kaheteist ajal kinost, jalutada öises tallinnas, kui sul on ööbimiskoht paarisaja meetri kaugusel kinost.

siim& diana käisid ka meil külas seal

me oleme vist praegu käinud 3 kuu jooksul 7 korda kinos. vbla rohkem.

siin on tõestus..

helina gümnaasiumi lõpetamine oli ka

see oli ühtlasi ka päev, millal ronn tutvus mu terve perekonnaga. ta oli küll varem mu vanematega

tutvunud ja helinaga on nad jube suured sõbrad, aga sellel päeval tutvus ta mu
vanavanemate, tädide-onude, perekonna tuttavatega jne.
jep, ma olin esimene meie perekonnast, kes poisi koju tõi.

ronn sobib ideaalselt meie perekonda, kõik võtsid ta hästi vastu, jõid mu issiga

õlut ja kõik oli chill.

järgmine suurem sündmus oli jaanipäev. selle veetsime ronaldi perekonnaga vatslas. tulime küll ööseks keilasse, mis on tagantjärgi mõeldes loll otsus, sest meil oleks olnud

võimalus magada lakas ja see tundub eriti laheda kogemusena.

üleüldse veetsime me vatslas väga palju aega.

käisime ka suguvõsa kokkutulekul.

ronaldi empsi poolses suguvõsas olen ma ammu sees ja suudan nendega lobiseda

ja tunnen end mugavalt selles seltskonnas.

siis tuli ronaldi sünnipäev. pidu oli cool ja järgmisel päeval tutvusin ma ronaldi isa poolse suguvõsaga.

nagu ma mainisin, siis saan ronaldi ema poolse suguvõsaga hästi läbi ja pole neid awkward asju, kuid ronni papsi poolsega ei oska ma aga midagi rääkida.

käisime ronaldi isa ja ta uue naisega isegi haapsalus. muidugi oli neil plaanis sööma minna ja tänu sellele läks see eriti imelikuks.. ma ei söönud selle koha menüüst midagi. ma ei suutnud silmsidet hoida, sest nkn oli isegi kogu ronaldi poolne vestlus välja surutud. seega ma jätsin ilmselt näljutaja ja väga häbeliku tüdruku mulje. järgmisel päeval sain seda natuke parandatud, sest me läksime ronni isa poolse vanaisa juubelile. tema vanaisa ja vanaema olid mul juba suured sõbrad, sest ma olin rõõmus müüa ja nad käisid seal päris tihti.

vahepeal jõudis mu lahe õde sitsiiliasse elama minna. suvel ei olnudki igatsus nii hull, sest ega ma nkn kodus väga ei viibinud. nüüd kui kool algas on eriti imelik, sest mul pole kellegi peale hommikuti

karjuda :(

ei kujuta ettegi, mis jõuludel või sünnipäevadel saama hakkab, sest kunagi pole ükski

pereliige eemal viibinud. nüüd saab helina 20 ja ma 18 ja teda pole isegi kodus..

siis tuli selle suve esimene võsu külastus ja ühtlasi ka ronni emme sünnipäev.

ülimalt mõnus nv, aga mu telefon läks seal katki.

juulis käisime võrku mängimas ja ns nautisime suve ja üksteise seltsi.

ükskõik kui palju üritasime draamast eemale hoida, siis sattusime ikkagi
selle keerisesse.

järsku oli käes august ja me läksime nädalaks võsule. läksime sinna rannafestile, siis kui

pühapäeval kõik võsult ära läksid, jäime me kahekesi sinna. peenestasime raha, nautisime elu, passisime
rannas, vaatasime himym, elasime iseseisvat elu eemal draamast.

meid külastasid taaskord siim& diana. käisime nendega ka rannas, mängisime võrku,

grillisime, mängisime monopoli jne

lõpuks jõudis kätte folk.

millest muidugi ei puudunud ka hea seltskond, muusika ja meeleolu. folk oli super

ja võsu oli super ja suvi oli super.

meie suvi lõppes vatslas, kus oli ronaldi tädi hõbepulm ja onu 30's juubel.

see oli nii kuidagi patriootne ja mõnus ja lahe üritus.

augustis millalgi käisime ka noortekeskuse suvekoolis, mis

kujunes väga lahedaks ürituseks. ükski väike kaasa ei tulnud ja meil oli seal
phm meie tavaline seltskond koos. tasuta söögid, ööbimine, mõnus seltskond jne.

ja muidugi ei puudunud meie suvest romantika..

hoolimata mõnest negatiivsest juhtumist, oli see mu elu parim suvi. tegelikult võiks öelda, et see aasta algas suurepäraselt ja jätkub samamoodi.

nagu ikka tegime me ka suvel ronniga palju romantikat, grilli, lebolaid ja sulandumist üksteise suguvõsadesse.

saime draamatsetud ja nüüd on meie suhe tugevam kui kunagi varem ja me oleme väga õnnelikud.