Tige tikker

Ma ei mõista ega salli inimesi, kes elavad teiste elusid.

Tra kust võtavad inimese sellise õiguse? Saadavad veel terve öö sõnumeid ja loevad moraali, et teiste elusid ei tohiks elada, aga kas ei ole irooniline, et täiesti kõrvaline inimene arvab, et kui tema seda teeb, siis on nagu okei? Mina ei tohi oma purjus meest keelata, aga mingi suvaline inimene võib mulle selle kohta moraali lugeda? 

Kõige lollim selle juures on fakt, et see inimene kuulis osa jutust, ehk seda keelamise osa. Seda miks ma seda tegin ei ole mõtet kuulata eks? Aga nüüd võib ju kõikidele tuttavatele minna rääkima, kuidas mina olen mingi vangivalvur. 

Ka teised inimesed kuulsid, mis toimus, aga nemad mõistsid, et ei ole mõtet paari tüli vahele astuda. Nemad ei saatnud mulle sõnumeid, kuidas "Nagu Marksism, üks asi viib teiseni" jne. Well, kuid see on nagu üllatus, et kui sina mulle mingit sitta ajad ja minu asjades sorgid, et ma tigedaks võin saada? Eriti kui see inimene teab väga hästi, kui temperamentne ma olen.

Ükski normaalne inimene ei topi end teiste probleemidesse. Mõistan, et uudishimust tahetakse teada, mis toimub, kuid kui ma olen inimesele mitu korda öelnud, et tegelegu oma asjadega, siis võiks nagu sellest aru saada. Kas enda elu on tõesti nii igav, et on vaja teiste elu elama hakata?Tüli/probleem/vaidlus oli minu ja Ronni vaheline, kuid see inimene võttis selles tülis endale Ronni positsiooni. Pärast tulevad sõnumid, et oleks võinud arutada asjad ju läbi. Ma üritasingi. Kuid ma üritasin seda teha Ronniga. Kuid kõrvalisel isikul oli nii kuradi raske vait jääda, et lasta minul ja minu mehel vestlust arendada.

Kõige haigem on see, et see vend käitub, nagu ma hoiaksin Ronni vangis. Sorri, et kell kolm öösel ma ei tahtnud, et mu purupurjus mees läheks kuskile linna peale hulkuma, kuigi meil oli juba koju minek käsil. Sorri ka seetõttu, et täna oli vaja vara ärgata, et emmedele koogid lõpuni viimistleda ja neile külla minna. Kui ma oleks Ronnil lasknud teise purjus inimesega kuskile lällama minna, siis ei oleks Ronn hommikul kuskile läinud ja lisaks veel terve päev virisenud.

Kuigi Ronn tõesti karjus mu peale ja läksime veidi riidu, siis see ei olnud mingi uus asi. Me oleme varemgi karjunud üksteise peale. :D No tõesti.. Me oleme mõlemad üsna iseloomukad inimesed ja meie jooksva 3 aasta jooksul, tuleb seda ikka ette. Hommikul oli Ronn väga rahul eilse õhtuga. Arvestades kui hull pohmakas tal oli, oli ta õnnelik, et ma teda kuskile edasi ei lasknud.

Asi ei ole ju selles, et Ronn ei tohiks kuskil käia. Ma käin ka lennupidudel, ta võib vabalt samal ajal midagi teha. Point on selles, et sel hetkel oli ta juba niigi purjus ja oli vaja koju magama minna. Ma ei ole keelanud Ronnil oma sõpradega suhelda. Ma pigem olen ise talle pinda käinud, et ta nendega suhtleks ega pelaks nii palju. Aga egas midagi, ma olen harjunud, et minust sitta räägitakse ja, et mina igas olukorras see paha olen.

Ehk moraal teile. Kui paarike tülitseb, siis jumala eest ärge sekkuge. Ärge minge rääkima, kuidas kumbki neist käitub valesti ega moraali lugema. Võõral inimesel ei ole mingit õigust sinna "rahu looma minna". Paarid peavad ise oma konflikte lahendama ja võõras võib tavapärase nääklemise vägagi üle võlli keerata. Muidugi ei meeldi mulle Ronniga möliseda või teda keelata, kuid ma tegin seda meie mõlema huvides. Ma arvan, et iga naine teab enda meest ja ta käitumist veidi paremini, kui mingi kutt, kellega ta väga tihedalt ei suhtle. Ma tean, et purjus Ronn kisub vahel tüli üles, kuid ma kannatan õhtu ära ja hommikul on ikka parem, et mees magab kodus mitte kuskil pargipingi all. 

Vähemalt sain end nüüd enam-vähem välja elada. Loodan, et ka see isik saab ka lõpuks aru, et ta ei ole kolmas liige meie suhtes.

*

Ma tean, et ma ei ole siiani Ibiza ega kolimise postitust teinud, kuigi ma lubasin, et eksamiperioodil on mul rohkem aega sellega tegeleda. Ilmselt kui uudiseid olete lugenud, siis teate ka mis mured meie peret vaevasid/vaevavad.

Esmaspäeval sain peale eksamit teada, et Ronni isa on Nepalis. Sel hetkel oli ta veel paari teise eestlasega teadmata kadunud. Ainuke, mis lohutas oli see, et teadsime, et tema ei olnud see, kes surma sai, kuid samas ei teadnud me ju ikkagi, kas ta on elus või ei.

Kui juba selgus, et nad jäid lihtsalt kopterist maha ja nendega on kõik okei, kuid lihtsalt ühendus puudus, sai juba veidi rahulikumalt hingata. Kuigi nad jäeti ekstreemsesse olukorda, teadsime, et ta saab seal hakkama. Ta oli kunagi päästja ja on varemgi maavärina koldes operatsioonil käinud.

Nüüdseks on nad juba Nepali pealinna jõudnud ning varsti tulevad koju. Ronni isa intervjuud võite kuulata siit.

Asi mis mind häiris selle juures oli see, et Ronaldile räägiti olukorrast alles kaks päeva hiljem. Kuulasime ja vaatasime uudiseid toimuva kohta, ma isegi tõin selle teema oma eksami kirjandisse sisse, aga me ei teadnud, et keegi nii lähedane oli samal ajal seal. What? Kui raske oli telefon kätte võtta ja ohvri pojale(!) midagi öelda. Laupäeval olid juba katastroofist uudised ja esmaspäeva lõunal suvatses keegi talle lõpuks helistada ja teatada, et ta isa võib sama hästi, et surnud olla.

Häirib ka see, kuidas sellistes olukordades, kus keegi viga või surma saab, tahavad järsku kõik selle osaks olla. Milleks?! Tõsi, on neid, kes perekonda üritavad toetada, aga on ka neid, kes kaudselt teavad ühte pereliiget ning hakkavad käituma, nagu nende peret oleks tragöödia tabanud. 

Mina ei ole näiteks vajalikuks pidanud fb's kõiki Ronni ja Riine postitusi laikida. Toetus ei avaldu minu jaoks mingites numbrites, isegi kui sa nagu loll igat sõna selle kohta laigid. Muidugi ma elan ka toimuvale kaasa. Tegemist on siiski minu äiaga. Kuid ma toetan pigem Ronni kui Facebooki.

Ronniga oleme arutanud, et veider on veel näiteks see, et nii palju kui meie näinud oleme ja teame, näidatakse toetust just Ronni isale. Ronni empsiga tehakse intervjuusid ja igal pool on kirjad "ootame teda koju". Me pole näinud kuskil ühtegi sõna päevakangelase naise kohta, kellega ta seal üldse viibib. Päris täbar olukord. Kui neile koju tulles pidu tehakse, käitutakse ka nii, nagu oleks mees üksi selle katsumuse läbinud?