Saturday, January 25, 2014

Ma ei suuda ära kirjeldada, kui lollid on inimesed, kes jagavad neid "Legaliseerige kanep" artikleid või pilte.. Juba see, et inimesed tõesti arvavad, et kanep on kahjutu, näitab, kui kergesti mõjutatavad ja lollid nad on. See, et kanepist ületõmmanud inimesed teevad mingi artikli, kui hea on kanep, ei tähenda, et see tõesti nii on.
Iga inimene, kes seda arvamust omab on ikka ülimalt loll. Jah, kanepit harva tarvitades ei juhtu tõesti midagi, kuid inimesed, kes tõmbavad seda nagu suitsu on juba vaimselt haiged.
"Loodus on illegaalne"- kuidas te ei mõista, et kanep on ju tegelikult mürk. Kui "loodus" annab sulle kaifi, siis järelikult on selles ained, mida inimene ei peaks tarvitama. Jah, selles ei ole surmavat kogust, kuid see ei ole siiski turvaline. Kanep jamab inimese mõistusega ja tapab seda aeglaselt. Tõsi, alkohol teeb seda samuti, kuid alkohol ei ole narkootikum. Kanep muudab inimese mõistust. Tekitab isiksuseprobleeme, skisofreeniat. Inimeste närvid muutuvad väga hellaks. Kanepisõltlased ärrituvad kiiresti ning on ka vägivaldsed. Kui kanep oleks legaalne, oleksid kõik Eesti psühhiaatriahaiglad ülekoormatud.
Kanep on illegaalne põhjusega. Palun avage oma silmad ja mõistke seda.

Tuesday, January 21, 2014

17

Armastus on vägagi mitmekülgne tunne/asi. Minult taheti teada, kas mulle meeldib tänapäeva armastus või see, romantilisem armastus, mis oli kunagi varem.
Ma arvan, et armastust ei saa lahterdada vanamoodseks ja tänapäevaseks. Ma ei usu, et saab öelda, et nüüd enam ei eksisteeri armastust sellises vormis nagu vanasti. Inimesed võivad üksteist siiski täpselt sama palju armastada, kui vanasti, kuid nüüd on selle väljendamiseks muud viisid.
Vanasti leiti endale elukaaslane ning oldi temaga nii heas kui halvas. Vanasti kirjutati tõesti ka rohkem armastuskirju ja tehti väidetavalt rohkem romantikat. Kuid kas oli ka tegelikult nii?
Jah, vanasti inimesed ei lahutanud üksteisest. See oli absurdsus ning majapidamises oli tarvis mõlemat inimest ja lapsi. Ma ei usu, et Eesti talupojad olid hullult libekeeled ja viisid kosja minnes lilli ja tegid oma väljavalitule romantikat. Minu arust oli vanasti see pigem mingil määral kohustus. Mindi mehele, saadi lapsed, et tulevikus aitaksid nad majapidamist üleval hoida ning tehti tööd ja nähti vaeva, et toit laual oleks.
Kuid muidugi tänu koolide ehitamisele said eestlased haritud rahvaks. Sel ajal võis juba armastuskirjadest rääkida. Ma ei usu, et neid kirju saadeti romantika pärast.  Muud suhtlusvahendit ju ei olnud kui inimene kaugel elas või sõjas oli, ehk neil ei jäänud muud üle, kui oma kirjades edastada oma sõnumit ja tundeid. Tundub nagu see armastus oli puhtam ja kaunim. Inimene leidis omale väljavalitu ning kui hästi läks olid nad elulõpuni koos, tundub, et sel ajal poleks olnud teisi naisi/mehi ja afääre, kuid ma olen kindel, et oli ka neid.
Tänapäeval ei ole lihtsalt naisel  enam meest vaja ega vastupidi. Praegu on kõigil head võimalused ja kuna pole vaja taolist tuge kaaslaselt, siis suure tüliga lähevad inimesed lahku. Muidugi vanasti polnud ka ilmselt millegi üle väga tülitseda. Mind häirib, et inimesed arvavad, et tänapäeval ei leidu enam taolist armastust. Inimesed võivad endiselt üksteist avastada ning olla elulõpuni koos. Ei saa öelda, et enam ei eksisteeriks tõelist armastust. Paljudes inimestes pole tõesti sellist sügavust nagu vanasti oli, kuna inimesed keskenduvad nüüd rohkem materiaalsele poolele ja karjäärile. Kuid siiski on olemas veel inimesi, kes usuvad veel tõelisesse armastusse ja kes tahavad seda kogeda.
Romantika kohapealt nii palju, et naised ootavad enda meestelt liiga palju. Vaatavad välismaa filme ja kuna mõni lõunamaine kutt ajab oma jutuga kõik naised õhetama, siis naised ootavad enda mehelt kohe samasugust käitumist. Tuleks olla realistlik. See libekeelsus ja romantika tuleneb pigem Lõunamaistest riikidest. Seega ei saa imestada, et Eesti mehed on nii ükskõiksed romantika suhtes, sest libekeelsus ei voola eestlaste soontes. Tuleks just õnnelik olla, kui Eesti mees tuleb lillega koju või teeb vahel romantilisi žeste.

Sunday, January 12, 2014

you're the light over me

Neljapäeva hommikul startisime Saaremaa poole. Kuna me ei osanud täpselt arvestada, kaua me sõidame, siis me hakkasime liiga vara liikuma ning jõudsime tund aega varem kohale. Istusime sadamas, me olime reas esimesed, kõik oli okei, tegin selle snapi.
 Anti luba praamile sõita ja voilaa.. meie auto enam ei käivitunud. Teised sõitsid meist mööda ja me jäime lihtsalt tuimalt praamist maha, kuna mitte keegi, isegi mitte sadama meeskonnast ei suvatsenud meid aidata. Otsustasime, et ootame järgmist praami ning kui keegi meie kõrvale praami ootama tuleb, et siis küsime neilt abi. Muidugi olid meie närvid läbi, kuna me ei teadnud, kas viga on akus või siis milleski hullemas.
Lõpuks tulid meie kõrvale normaalsed inimesed ning kuna peale veidikest kakerdamist selgus, et nad ei saa meile särtsu anda, kuna nende aku on kuskile peidetud, siis nad lükkasid meie auto käima. Järgmine praam läks kell 14:05 ning me ei julgenud enam mootorit seisma jätta ning selleasemel lasime tal nö laadida. Saime ilusti praamile. Ma haigelt kardan praame ja laevu ning sellele ei aidanud kaasa see, et meie praamil oli suur othlike jäätmete rekka peal ning muidugi mitte ka see, et meie auto oli alumisel korrusel ja me ei teadnud, kas see üldse käimagi enam läheb..
Mõlemal süda seisis, kui autot käivitama pidime, kuid meie õnneks läks see ilusti käima ning rohkem sellega probleeme ei tulnud. Jõudsime ilusti Muhule ning saime uuesti sõitma hakata. 
Kuressaarde jõudes käisime alguses poes, ostsime shampat ja veini ja muud head ja paremat. Läksime siis hotelli. Me viibisime Grand Rose Spa Hotellis. Kõik oli väga ilus. Kuna minu telefon ei tee nii ilusaid pilte, siis ma panen alguses siia pildid hotelli kodulehelt. 
Nüüd on aeg meie piltide jaoks. Ma hoiatasin teid..
Kõigepealt tuli välja, et selles hotellis ei ole hommikumantliga kaasas neid nö ühekordseid susse, mis päris paljudes kohtades on. Ehk me läksime Kuressaare peale plätusi otsima. Lõpuks leidsime ühe väikse poe ning ainukesed odavad plätud olid 3 eurised ning suurus nii umbes 35. Meil erilist vahet polnud, ehk ostsime need ära. Muidugi me phm jooksime iga kord basseinini, et jumala eest keegi ei näeks, millised me olime.
Me olime ikka väga kaua nendes basseinides ja saunades. Me käisime kõik saunad läbi, karastasime ennast 12 kraadisesse vette hüpates ja jääkülma vett endale ämbrist peale tõmmates. Kõik oli väga mõnus. 
Peale ujumist läksime me tuppa, lebotasime seal, sest me olime nii läbi omadega. Siis me avastasime, et telekast tulid head filmid+ selgeltnägijad. Otsisime netist häid söögikohti ning lõpuks läksime ikka suvalisse kohta, milles olid nii head toidud. Muidugi olid need nii suured portsud, et kuigi mul oli üle poole söödud, tundus, et ma poleks üldse midagi söönud. Isegi Ronald ei suutnud kõike ära süüa ning kuna nõme on midagi taldrikusse jätta, siis me jooksime sealt kiiresti minema. 
Peale söömist jalutasime "koju" tagasi. Vaatasime häid filme, nautisime üksteise seltsi jne.
Hommikul ärkasime päris vara, käisime hommikust söömas. Peale hommikusööki läksime umbes tunnikeseks ujuma. Peale ujumist tegime end ilusti korda, pakkisime asjad kokku. Natuke oli veel aega hinge tõmmata ning siis oli kell 12 ja me pidime ära minema. Kuna natuke oli veel raha alles ja Ronn oli meile nii hilise praami bronninud, siis me läksime mingisse poodi. Käisime shoppamas, aga lõpuks ei leidnud ikkagi midagi ning Ronn oli juba otsi andmas, ehk läksime mingisse tundmatusse poodi. Me mõlemad armusime sellesse. Seal olid kõik kõige paremad maiustused ja kõik olid fcking odavad, lisaks ma kontrollisin kuupäevi ja kõik olid ilusti korras. Me väga hullu ei pannud, kuna Ronn ei lasknud. (Ma oleksin terve poe tühjaks ostnud) Ehk me lõpetasime ainult kolme asjaga, aga see kõik oli ikkagi väga odav.
Kuna meil oli väga palju aega, siis otsustasime Kaali kraatrit ka vaatama minna. Lootsin, et saame ümber selle kõndida, et meid ootaks hea ja õnnelik elu. Ma netist ei leidnud enam selle kohta infot, et kas pidi kõndima päripäeva või vastupäeva, kuid mul oli meeles, et minu arust käisid mu vanemad vatsupäeva ja vaadake kui õnnelikud nad on..
Aga nagu juba piltidelt on näha, siis meie plaan ei õnnestunud kõrge veetaseme tõttu. Peale suvel tagasi minema. Siiski on see väga ilus koht. Piltidelt pole küll näha, aga muidu oli Saaremaal reaalset kevad. Kõik oli nii roheline ja ilus. Peale Kaalit ei osanud me enam kuskile minna, ehk suundusime sadamasse. Enne meie praami läks veel üks, ehk me läksime alguses lihtsalt sadama kõrtsu.
Pärast läksime autosse Friends'i vaatama
Ilm läks aina hullemaks ning praam kõikus jõhkralt. Kui me sealt ükskord ära saime, siis ma lootsin, et hullem on möödas, aga mandril oli täiesti pime ja sadas ja kui autod vastu tulid, siis ei näinud reaalselt mitte midagi. Närvid olid küll pingul, kuid me siiski laulsime nagu lollid. Kõik oli väga-väga mõnus.

Thursday, January 2, 2014

HEAD UUT AASTAT TEILE KÕIGILE!!

Me tähistasime aastavahetust mõnusa ja väikse dinner party'ga. Me arvasime, et see on kõik tuleb hea, aga see õhtu oli ikkagi oodatust parem. No nii väga meeldis!
Kuna ma ei oska seda kõike ise kirjeldada, siis ma panen teile siia pildid lihtsalt ja küll te mõistate, kui
hea see kõik oli..
Lisaks aastavahetusele saime me tähistada ka meie aastapäeva. Palju õnne meile ning head uut teile!

Sunshine in my veins

Vaheaeg algas hästi ja on siiani hea olnud. Helina käis kodus.
Jõulud algasid draamaga, aga lõpuks oli kõik mõnus. Alguses läksime Ronaldi pere juurde, kuna neile tuli jõuluvana. Mul on olnud mitu aastat ainult üks luuletus peas ning ma arvasin, et pole hullu, et saan sealt nkn ainult ühe paki ning ei pea kuskilt maha lugema. Muidugi nii ei juhtunud, kuna Ronn vaatas sellest jõululuuletuste app'ist just selle luuletuse ning luges selle täpselt enne mind ära. Mul oli väga piinlik, sest ma pidin luuletuse maha lugema ning Ronni telefon pani pange ja lõpuks ei tulnud sealt midagi head välja. Aga õnneks ei olnud ma ainuke ja see pere on mõistev. Kui jõuluvana lahkus, läksime me ka minu vanaema juurde. Saime seal kinke ja sõime kõhud täis. Veetsime minu perega aega ja mingi hetk läksime tagasi Keilasse. Me pidime uuesti Ronni pere juurde minema, kuna mõned kingid saabusid hiljem. Me saime palju rohkem asju, kui kumbki meist arvas.
Ronni ema poolt saime igasugu erinevaid vanni asju.
Peale jõule oli kõik rahulik ja mõnus. Maja on siiani ainult meie päralt. Tegime Harry Potteri maratoni.
Hommikusöögid vannis..
Vahepeal tegime Mariti ja Kätliniga naisteka.
Peale naistekat tegi Ronn mulle romantilise õhtusöögi, millest mul kahjuks pilte pole.