kõik on nii teistmoodi. muutus on hea vaheldus, aga ma ei oska öelda, mis mind selle juures nii jubedalt häirib. millegi pärast on mul tunne, et igaüks on enda eest väljas. kuigi sellist asja ei ole. aga ei ole ka üks kõigi ja kõik ühe eest. ei ole sellist ühtekuuluvust. üks hetk on kõik suurepärased sõbrad, teine hetk vihavaenlased. ma olen ise ka nii rumalalt käitunud tänu sellele suurele muutusele ja segadusele. ma olen väsinud draamast ja seetõttu ei viitsi asjadesse süveneda ega ülemõelda. andeksi. ma lihtsalt üritan suvest veel viimast võtta. proovige sama.
ohh jaaah õige junn
ReplyDelete