Sünnipäev

Ma olen ikka üks väga õnnelik inimene!

Mu sünnipäev algas praktiliselt juba sõbrapäeval, ehk mu väikse õe sünnipäeval, kes sai juba 7(!!).. Aeg lendab. Ma mäletan nii selgelt, kuidas ma tulin ujumistrennist ja issi oli saatnud mulle sõnumi: "Me lähme haiglasse. Küta ahju." Veel paremini mäletan, kuidas ma tahtsin terva riietusruumis kisada ja karjuda õnnest, aga pidin seda tagasi hoidma. Ja what.. sellest on juba 7 aastat möödas!

Peale Grete sünnipäevahommikut tulin tagasi koju. Pidin küll pakkima hakkama ja koristama, kuid magasin hoopis ja läksin õhtul tagasi Keilasse, sest nii Gretsi kui ka minu sünnipäeva puhul tulid meile külalised. Ronn tuli töölt otse sinna ning mingi hetk läksime järgmisele peole/istumisele. Koju jõudsime alles peale südaööd, seega jäime valentinipäeva tähistamisega veidi hiljaks, kuid siiski oli väga mõnus päev/öö.

 Me ei olegi tegelikult kunagi väga valentinipäeva tähistanud, sest meie peres on see pigem Grete sünnipäev. Nii palju oleme üldiselt teinud, et kingime Ronniga üksteisele kommi või lilli. Seekord kinkisin ma talle käsitöö õllenauti (mis oli ikka kohutavalt rõve, kuid see selleks) ja õllesnäksi.

Mina sain natuke liiga palju šokolaadi ja kaelakee.

Pühapäeval pakkisin ja nautisin ilma. Esmaspäeval käisin koolis ja kuna Ronnil oli öövahetus, siis tulid õhtul Helina ja Kätlin mulle külla ja vaatasime The Theory of Everything'i.

Jõudis kätte teisipäev!

Meie peres on traditsiooniks hommikul sünnipäevalast äratada laulu, kinkide ja koogiga, ehk meie peres on sünnipäevahommikul kõige suurem rõhk. Kuna mina hetkel kodus ei ela, siis pidi Ronn selle järgi talitama.

Ma ei suutnud silmigi veel lahti hoida, kui ma selle pildi tegin. 

Tere hommikust unimütsist piripiiga!

Jah, ma nutsin õnnest. Ma olin juba koogi üle õnnelik+ ma sain ka uue sõrmuse.

 Kui Ibiza uudis tuli, olin ma veel eriti šokis. Tegelikult ei jõua see mulle siiani kohale.

Koolis kallistati mind nii palju, et mu juuksed olid enneolematul moel elektrit täis. Mu armas Hugo pere õnnitles mind nii päriselt, kui ka läbi uudiste. MUAH!

Peale kooli tegime Ronniga väikse power napi ja siis läksime lasteaeda, et kolm põngerjat koju viia. Ausalt öeldes lootsin ma, et lapsed toovad mulle sünnipäeva tunde tagasi, sest üldiselt kui mina neile järgi lähen, jooksevad nad mind kallistama ja on üldse väga rõõmsad. Eile olid nad kõik niii tuimad. Üldiselt on lapsed ka need, kes loevad, mitu päeva kellegi sünnipäevani on jäänud ja kuigi nad hommikul laulsid mulle läbi telefoni, lootsin ma ikka, et nad tulevad jooksevad mind kallistama ja mulle õnnitlema, aga ei. Grete ütles, et tal oli päeval nii palju tegemist, et ega tema enam ei mäletanud, et mul sünnipäev on. Lisaks oli Laura ainuke, kes mulle kaardi joonistas.. Nojah.

Igatahes sain ka kodus küünlaid puhuda.

Jaaa hakkasime Tallinnasse sõitma. Jõudsime poole seitsme ajal Saku Suurhalli. 

Kohe järjekorda minnes tuli keegi mind seljatagant kallistama ja õnne soovima- Ainar ja Annabel. Olime terve kontserdi aja nendega. 

Soojendus esineja meenutas mulle väga Ben Howardit ja seega mulle meeldis. Enne Sheerani tulekut lauldi talle sünnipäeva laulu, kuid sama hästi laulsid nad seda mulle. :D Potato, patato.

Ed oli suurepärane. Peaaegu kõik laulud, mida ma ootasin tulid ära. Runaway oleks ka võinud olla ja mõni laul veel, kuid ma jäin väga rahule.

Inimesed mulle küll sellises koguses ei meeldi ja eriti ajasid närvi meie taga olevad soomlased, kes lihtsalt aelesid seljas ja laulsid nii mööda kui võimalik. No see oli nii mööda, et ma ei julgenud ise enam laulda, sest meie ees olevad inimesed vaatasid ka imeliku näoga taha ja ma kartsin, et nad arvavad, et mina laulan nii. :D Selg ja jalad väsisid ka ära, aga see oli seda väärt. 

Kokkuvõttes oli mul suurepärane sünnipäev! 

Ainult et..

Sünnipäeva puhul võib sellest mööda vaadata?