mis te tahate, et ma ütleks? et kõik on korras? ei, ei ole korras. ml on kõrini sellest, et kellegil minusse usku pole. et alati kui ma midagi negatiivset teen öeldakse mulle, et 'tüüpiline johanna' et ma ei pinguta piisavalt, et ma ei proovi. kust kurat te teate seda öelda, ah? kust kurat?! te ei tea kuidas ma pingutan iga kord et ma asju ei unustaks, et ma ei hilineks jnejnejne aga ei. seda ei näe keegi kui ma tõesti püüan kogu hingega. alati juhtub midagi. ja selle asemel öelda, et ikka juhtub tullakse mulle kõrikallale öeldes, et millal ma lõpuks suureks kasvan, millal ma ennast muudan. millal ma lõpetan olemast hajameelne. ei muudagi. seda aega ei tule. sest miks ma peaks ennast muutma inimeste nimel kellel pole minusse mitte vähimalgi määral usku? miks ma peaks üldse ennast kellegi teise nimel muutma? miks te üldse tahate et ma muutuks? miks te ei võiks lihtsalt leppida minuga sellisena nagu ma olen? tundub et ma olen lihtsalt üks idikas kes ajab oma jada. aga vähemalt olen ma see kes ma olen ja jään oma arvamusele kindlaks mitte ei lase seda muuta teiste inimeste poolt iga kahe sekundi järelt. igal inimesel on omad head ja vead. ja kui te ei suuda leppida minuga sellisena nagu ma olen, siis tundke vabadust lahkuda. mu ellu pole vaja enam rohkem inimesi kes seda lihtsalt kritiseerivad ise minust midagi teadmata.
No comments:
Post a Comment