kerge maailmaparandaja. ml on tõsiselt kõrini sellest, et kõik oleks nagu kivisse raiutud. miks keegi ei ela nii nagu peaks.. vabalt? lõpetage ära ükskord kogu see pessimistlik mõtteviis vms. te isegi ei proovi õnnelikud olla ja siis on terve maailm süüdi selles, et te ei leia õnne. tehke seda mida te tahate, mida te suudate. kõik on võimalik! kuidas te saaksitegi teada oma piire kui te ei proovi, ei riski? kuidas?! kas noorus pole siis mitte selle jaoks, et end valmistada ette tulevikuks? kukud, tõused püsti, proovid uuesti. õpitakse vigadest. tõusud ja mõõnad on osaks elust. ärge passige niisama kinni oma rutiinis. proovige midagi uut. keegi ei ole unepealt tugev. tugevad inimesed on need, kes on saanud korduvalt haiget kuid hoolimata sellest taibanud, et nurgas norutamine ei vii mitte kuskile. need, kes tõusevad peale haavumist kõrgemale kui iial varem. need kes elavad oma elu, omavad oma isiksust. need kes ei lase end mõjutada teiste kadedusest pärsitud solvangutest. kellel on olemas need kõige tähtsamad ja näitavad seda välja. kes ei sulge end kõigi eest. kõigil on vähemalt üks inimene kes teab tema lugu. kuidas on ta selline nagu ta on just praegu. mis temaga juhtus, mis ta läbi on elanud jne. ära lase teistel mõjutada enda maailmapilti. kui sina arvad nii, siis sina arvad nii. ei ole vaja olla teiste jooksupoiss. tekib küsimus kellele sa meelepärane üritad olla? kuhu kaotad sa enda? mida sa selle kõigega tõestad? üritad muljetavaldada inimesele keda absoluutselt ei koti sinu olemasolu. näitad end kellegina kes sa pole. milleks? et kuuluda mingisugusesse 'lahedasse' gruppi, teeselda kedagi teist, olla täielik tuhvlialune. ilma oma arvamuse ja isiksuseta. kas sa tõesti tahtsid seda v tahtsid sa olla tugev isiksus?
No comments:
Post a Comment