JONNI

Meie kooselu esimesed jõulud olid väga armsad ja tagasihoidlikud. Nagu ma arvasin, siis saimegi kodutarbeks väga palju asju. Me saime serviisi, termosed, vaiba, sussid, sokid ja palju muid vidinaid.
Kuna me kumbki ei tundnud millestki materiaalset puudust, siis olid ka meie kingid võib-olla veidi naljakad. Ma kinkisin Ronnile võileivagrilli ja tema mulle kojamehed. Mõlemad kingid teevad meie elu lihtsamaks, seega läks kümnesse. :D

Peale jõule oli palju passimist ja ootamist, sest ma teadsin, et Ronn viib mind 28.ndal kuskile meie aastapäeva tähistama, aga ma ei teadnud kuhu. Ma ei tahtnud ka teada, sest eelmine aasta rikkusin enda üllatuse selle pinnimisega ära.

See "ma loodan, et ta mind Narva ei vii" tuli sellest, et ta andis mulle vihje, et me lähme piiri äärde. Ise mõtlesin kohe, et lähme Võru kanti, kuid teised pakkusid kõik Narvat. Õhtu enne minekut küsis Ronn minult, et millal ta öelda võib. Ma vastasin, et eks kohale jõudes näen. Kui ta selle peale rämedalt naerma hakkas, olin ma raudkindel, et ta viib mind Narva. Noh.. Õnneks siiski Narva-Jõesuusse.

Tegime Rakveres väikse turistipeatuse.

 Me saime enne puhkama minemist enda närvid ilusti proovile panna. Teisisõnu, hakkas meil u 20 kilti enne Narvat bensiinituli põlema. Olime kindlad, et lähme algselt Narvast läbi ja siis alles Jõesuusse. Siiski nägime, et Narva-Jõesuusse tuli nö lühem tee ning sõitsime siiski sinna. Seal olles tiirutasime ringi, et bensiinijaama leida, kuid mida polnud seda polnud. Tegime check-in'i ära, panime asjad tuppa ning saime administratuurist teada, et lähim bensiinijaam on Narvas. Võtsime siis südame rindu ja lootsime, et Golfipoiss peab vastu, sest nii vanal autol ei tea, kui palju peale tuld ta veel sõidab ning olime u 25-30 km oma ekslemisega sõitnud ning u sama tee oli lähima Statoilini.
Kiitsime ja lobisesime terve aeg oma autoga, et ta meid jumala eest teele ei jätaks. Õnneks jõudsime ikkagi ilusti kohale. Klienditeenindaja oli väga ehmunud näoga, kui eesti keelt kuulis.

Puhkasime Nooruse Spa-Hotellis. Väga-väga ilus koht. Kuna Ronn tegi meie aastapäeva varasemaks, siis vastasin ma samaga. Kinkisin talle kella. Muidugi tema planeerituga ei olnud see sugugi võrdväärne. No nii hea oli lihtsalt lõõgastuda.

Teisel päeval käisime Narva ja Venemaaga tutvumas. Ausammaste otstes ilutseb sirp ja vasar ning keegi ei kõnele eesti keelt. Oh well..

Ülejäänud pool päevast me lihtsalt magasime või mõnulesime basseinides ja saunades.
Kuna Ronn pidi 30.ndal kell kolm tööl olema, oli meil ka varajane äratus.

Hoolimata sellest, et me juba tähistasime oma aastapäeva väljasõiduga ja aastavahetusega, pidime me siiski täna(01.01) ka kinos käima.

Mul ei ole sõnu kirjeldamaks, kui väga ma seda meest armastan ning kui õnnelikuks ta need kaks aastat on teinud. MUAH