JONNI

Ühel päeval tehti avastus, et see korter on siiski liiga kallis. Sissemaksu mõttes. Seega hakkasime uuesti korterit otsima. Oh jumal..

Kõik korterid, mis mulle enamvähem meeldivad on liiga kallid või fucking elektriküttega(!).

No offence kellelegi, aga ma ei suuda paneelmajja elama minna. Mulle ei meeldi juba idee, et köök on eraldi toas(kui see just geniaalselt või ilusalt lahendatud ei ole). Ilmselt majas elamine on mind ära rikkunud, aga ma armastan avarust. Mul tekib väike klaustrafoobia hoog juba lihtsalt paneelmajadest piltide vaatamine. Toad on piklikud, kitsad ja üldiselt mööblit täis topitud. Esimeseks asjaks ma lõhuksin maha seina suuretoa ja köögi vahel. Viskaksin kõik üleoleva mööbli välja ja värviks hea meelega kõik seinad valgeks.

Ma ei mõista, kas inimestel pole mitte mingit maitsemeelt. Ok, minul ka erilist ei ole, aga kurat.. kas neil silmi ei ole peas? Üks tapeet on kirevam kui teine, kõik mööbel on erinevat värvi, kardinad... oi, milliseid kardinaid ma näinud olen.. Kui te korterit endale ei otsi, siis vaadake neid ja naerge. Kui otsite, siis vaadake neid juhul, kui soovite sügavasse masendusse langeda.

Lõpuks ma leidsin siis korteri, mis oli avatud köögiga ja see köök on nii ilus! Korteri hind oli ka selles klassis, mida me saame endale lubada ning üleüldse selline avar, aga pisike kahetoaline korter. Kuid mis mu ilusa roosa mulli purustas? Elektri fucking küte. Miks ühes normaalses korteriühistus ei toimi keskküte. MIKS?!

Miks mulle elektriküte ei meeldi? Noo.. Me oleme siin terve aeg külmetanud. Radikaid hoiame sees nii palju, et me veidike sooja saaks, kuid üldiselt me istume siin umbes 15-17kraadises toas, heal päeval on siin 20 kraadi, ning külmetame. Kuid mis on meie elektriarve? 100+ eurot. Sellise summa eest võiks ju oletada, et meil on radikad hommikust-õhtuni sees ja mõnuleme siin 24 kraadiga, aga ei. Ja just selle külma ja niiskuse ja nende rahasummade tõttu tahan ma siit korterist välja saada nii kiirelt kui võimalik.Tahan põgeneda keskkütte käte vahele..

Samas on hetkel korteri ostmine seisma jäänud ning kuna Keilas normaalseid üürikaid ei ole, siis noh.. Tuleb meie vanemate soovile alla anda ja saba jalge vahel koju tagasi kolida. Seda ma ju ka ei taha.. Kuid tuleb tõesti tõdeda, et kuna ainult Ronn töötab ning säästud on ka läbi, siis 500+ euri iga kuu maksta on meie jaoks liiga kallis, sest elamise jaoks ei jää väga raha alles. Muidugi oleks meil kordades parem kodus olla ning saaksime selliste summade eest reisimas käia või noh.. Olgem ausad. kolm-neli kuud kodus ja me saaks teise auto juba osta. :D 

Ja kodus on soe!!

Aga no üldse ei taha peale sellise vabaduse nautimist koju minna. Ma juba ei viitsi mõelda, kuidas me jälle igapäevaselt kahe kodu vahel jookseme.. :(