2. septembril liitus meie perekonnaga üks lumepallist flegma- Albert. Nüüdseks on ta küll üks paras tegelane, sest Kusti õpetab talle ainult lollusi.
Mul on tunne, et see kass on meil päris kaua olnud, aga tuleb välja, et ta pole meie juures isegi kuu aega veel olnud..
Algus oli päris jube. Kusti oli väga solvunud ja tige. Ühte tuppa ei saanud neid jätta ja tekkis tunne, et nad ei lepigi kunagi ära. Kuid Kusti võttis ta üks hetk ilusti omaks. Nüüd nad pesevad üksteist, magavad üksteise kaisus ning teevad koos pahandust.
Minu jaoks oli suur üllatus, et ma endale üldse kassi võtsin ja nüüdseks on mul juba kaks kassi.. Ma ausalt ei tea, mis minuga juhtus. Seda kassi ei saanud lihtsalt võtmata jätta. Luban, et kolmandaks loomaks tuleb koer. :D Kodu on juba kodu moodi, kui kaks pisukest sind kodus ootavad. Muidugi on produktiivsus kõvasti langenud, sest kui nad kahekesi sülle magama tulevad, ei taha neid üldse äratada. Üldiselt jään ma nendega koos siis juba magama..
No comments:
Post a Comment