Hiiumaa

Ja juba jõudsingi selle postituse unarusse jätta. Parem hilja kui mitte kunagi ehk me käisime 19-21 august Hiiumaal.

Ütleme nii, et me jõudsime tormiks Hiiumaale. Seega olime esimene õhtu "kodus" ja lootsime järgnevaks päevaks paremat ilma. 

Nii palju liikusime välja, et käisime kurikuulsas Orjaku pubis kurikuulsaid kananuggetseid söömas. Endiselt ei suutnud ma tervet portsu ilusti ära süüa.

Bailaaa

 Nagu kahelt viimaselt pildilt näha on, võtsime mehed Bailat mängides paljaks.

Ronn tegi sellel öösel kõigi elu päris huvitavaks, kuid selle põhjuseks oli liigne alkohol ja ta hammas.

Öösel oli tal päris kõrge palavik ning hommikuks oli ta mokk paistes. Ilmselt suri närv ära või siis valutas tal see tsüsti tõttu- me endiselt ei tea, sest kuna tal hetkel seda probleemi ei ole, siis milleks arsti juurde minna? Mehed..

Igatahes teisel päeval ei olnud ilm sugugi ilusam, aga sellegipoolest läksime trippima. Kuna me ei viitsinud teha sama ringi, mis muidu, siis alustasime Eiffeli torniga.

Seal olid mega lahedad sildid. Üleüldse oli see nagu Segasummasuvila ja ma kujutan ette, kui õnnelikud need lapsed seal kasvades on. Väga lahe.

Me Ronni ja Maritiga läksime ainult teise tasandini. Isetehtud tornid on natuke kahtlased minu jaoks ning kuna me sattusime Hiiumaale, kui seal kõik kolm päeva torm oli, siis väga ei kippunud kõrgemale. Tarmo käis aga tipus ära.

Leia pildilt piilujad.

Marit leidis ka sealt endale vastava maja.

Sealt ära minnes nägime lambaid. Nad olid küll kaugel, kuid peale paari "mää"d olid nad kogu karjaga meie ees.

Edasi siirdusime Estonia mälestusmärgi juurde.

Et seda pilti teha, pidin ma peaaegu ise tormiohvriks langema. Tuul oli nii tugev, et mul oli tunne, et see rebib mu näo otsast, rääkimata sellest, et ta mu sealt kivi otsast merre ei lükanud.

Edasi läksime kaitserajatisi vaatama. Kuna me eksisime natuke ära,siis mõtlesime väikse baari-peatuse teha.

Kui ninad olid täis tõmmatud, läksime edasi.

Jõudsime Tõrvanina(?) randa. Kui ma olin alati arvanud, et Kalana on Eesti ilusaim rand, siis no eksisin. Nüüdseks lemmikuks on see, oma puhtuse, liiva ja lainete eest. 

Väike haige Ronald väsis ära.

Vaade Orjaku linnuvaatlustornist.  Sellega lõppes meie väike roadtrip Hiiumaal. Läksime koju ja olesklesime, mängisime kaarte omanikuga ja vaatasime filmi.

Trippi iseloomustab kõige rohkem just see viimane pilt- me mängisime enamus ajast kaarte ja üldiselt võitsin ma ka kõik mängud. Ühe korra sain prääksuga kükke teha, aga enamasti oli see Mariti pärusmaa.

Tripp oli küll mõnus, kuid kui ilm oleks ilus olnud, oleks meil olnud võimalus paadi ja vesiratastega sõita. Muidugi Ronni tervis oleks võinud ka parem olla, aga noh- palju tahad, vähe saad.