Decisions, decisions..

Taaskord olen uppunud erinevate kõrg- ja kutsekoolide kodulehtede alla, aga ei leia endiselt midagi. Tegelt kutsekatest ma isegi leian midagi, mis ei ole täielikult välistatud. Näiteks kosmeetikuks võiks ma tõesti õppida, sest see teeb mulle endale ka ju head. Samuti võiksin ma rätsep-stilist olla ja riideid disanida, kuid ma ei tea, mis tööd ma tegema peaksin. Ma ei taha mingi jõhker disaner olla, mulle meeldiks lihtsalt õmmelda. Mu emps on samuti õmbleja, küll mitte rätsep, aga õmbleja üldiselt. Temalt olen näinud, et ega see õmbleja töö nii hea ja lilleline pole. Kui leiad korraliku töökoha, siis tõesti, aga siiski istuda terve tööpäev õmblusmasina taga ei ole minule. Tean-tean, et rätsep-stilist pole täpselt sama, kuid ikkagi. Kosmeetik olles ei ole ma kindel, et ma tahaks teiste inimeste poore päevast päeva uurida. Lisaks on raske alguses endale kliente leida, sest üldiselt käivad inimesed ju ikka kindla inimese juures. +Kui ma peaksin neile naha ja toitumise kohta nõu andma, ei oskaks ma näiteks vene keelt ning kaotaks jällegi kliente. 

Ma leidsin endale vahepeal eriala, mis mulle koheselt meeldima hakkas ja mida ma tõesti teha tahaks- EKA's on eriala nagu sisearhitektuur ja mööblidisain. Eksamite poolest oleks mul võimalus, kuid koolivoorud on rasked. Mul peaks olema suur portfoolio oma töödest ning peaksin kohe hakkama lahendama kompositsioone. No misasja... Ma tahan ju ainet õppima minna, et ma saaks selle selgeks, kuid nii paljudes kohtades võetakse sind ainet õppima eeldusel, et sul on juba vastav haridus olemas. Kui mul oleks juba kõik teadmised ja oskused olemas, siis miks ma üldse seda veel õppima läheksin?

Ehk kuna ma ei läinud kuskile kunstikooli ja mul puudub kunstianne, on see unistus minu jaoks läinud. Täitsa kurvaks teeb. Kutsehariduses on tegelikult olemas ka mööbli restauraator, mis mulle ka täitsa meeldiks, kuid see õppe toimub ainult Haapsalus ning see on viimane linn, kuhu ma minna tahaks. Ma ei tea miks, aga Haapsalu pole mind kunagi tõmmanud. Pigem vaatan kohti, mis oleks Pärnus, Tallinnas või Tartus. 

Kunagi kui ma hobustega igapäevaselt tegelesin, seadsin ma endale eesmärgi, et kui ma vanemaks saan, ehitan ma omale ilusa pisikese talli, kus ma saaksin oma tibudega iga päev koos olla. Eriala, mis ma õppida tahtsin, oli hobumajandus. Õpe toimub Säreveres, millega ma väga tuttav olen, kuna Järvamaa kutseka ühikates toimus Särevere spordilaagri majutus, millest ma võtsin 4 aastat osa. Ma ei välista, et ma seda kunagi tõesti õppima lähen, kuid hetkel tahaks ma õppida midagi muud, millest mingil määral karjääri teha saaks ja ära elatuda ning hobumajandust tahaksin ma kunagi enda arendamiseks õppida. Te ei kujuta ette, kui väga ma hobuseid igatsen, kuid ma ei tea ühtegi talli enam.. Niitväljad ja taolised kohad mulle ei meeldi, hobusega ei saa tegeleda. 

Viimasel ajal olen ma hakanud mõtlema majandus alase eriala peale. Palk on üldiselt hea ning töökohti palju. Kuskile ju ikka saab, kui ma turundusspetsialistiks tahaks saada. Vaadake selle kirjeldust kasvõi: 

"Õppekava eesmärk on kujundada piisav kompetents ja pädevus töötamaks turundusteadmisi nõudvatel ametikohtadel, andes eriala omandanule piisava paindlikkuse tulevaseks tööks ning võimaldades siirduda ettevõtlustegevuses nii turunduse, müügi, juhtimise kui ka projektijuhtimisega seotud valdkondadesse. Lõpetaja võib tööd alustada nii avalikus, era- ja kolmandas sektoris kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides."

 Minu arust kõlab küll päris hästi. Lisaks on õppe pikkus vaid 2,5 aastat ja selles peaks ka praktika sees olema. Õpe toimub Tallinna Majanduskoolis ning kõik on ju ok. Kui Tallinnasse peaksime jääma, oleks see ilmselt üks mu esmaseid valikuid. Samas on ka raamatupidamine hea laialdane eriala ning kestvus on 0,5 aastat lühem.