Ma iga päevaga mõistan üha enam, kui awkward inimene ma olen. Ma olen viimasel kahel päeval nii palju ebamugavust tundnud, et mu aastane limiit on täis.
Mul pole kunagi olnud probleeme võõrastega rääkimises. Olen ju töötanud klienditeeninduses+ olnud administraator ehk suhelnud päevast päeva võõrastega ning pole kunagi ebamugavust tekkinud. Ilmselt on asi selles, et see oli mu töö. Viimastel päevadel on inimesed käinud minu kodus. Esiteks tuli veenäitu vaatama keegi korteriühistust, teiseks tuli meile Starmani tehnik ja kolmandaks äiapapa. Ok, tegelt kõige esimene kord oli pühapäevasel soolaleival, kui mul tekkis tunne, et ma ei ole isegi mitte omas kodus, vaid seisan nurgas nagu kõik oleksid mulle võhivõõrad.
Ma tunnen ise, kuidas ma ebamugavusega hakkan asju käppima. Ma ei suuda inimestele pikalt otsa vaadata ning mul hakkab jube palav. Ma ei hakka asju veel niisama käppima, vaid ma hakkan asju sättima ning otsin kogu aeg midagi, mida katsuda. See on jube. Ma olen teadlik, et teised vaatavad mind imelikult, kuid ma ei saa ka lõpetada. Ma tõesti üritan seda allasuruda, aga ma ei suuda.
Endal on kuidagi eriti imelik, sest ma tegelikult ei ole üldse häbelik ega tagasihoidlik inimene..
Aga jah, me saime teisipäeval lõpuks interneti ja ka digiboksi. Elu on jälle ilus. :)
on lihtsalt ebamugav tunne või ka jutt kaob ära, et ei oska midagi rääkida?
ReplyDeletemiks sul pühapäeval ebamugav oli olla? kas siis ei olnud sinu ja ronni pereliikmed teil? või pole veel nii ära harjunud ronni perega?
ReplyDeletei feel you :(
ReplyDeleteKui minuga räägitakse või teema on selline, millega ma oskan kaasa rääkida, siis muidugi räägin. Äiapapaga on muidu selline situatsioon, et ega Ronn või tema ise ka väga ei räägi. Sellelt suguvõsa poolelt olen ma palju kuulnud, kuidas Ronn ja tema isa on vähese jutuga mehed. Ehk kui juba nendel endal on vaikus, siis mida ma rääkida oskan? :D
ReplyDeletePühapäeval oli mul tunne nagu kõik hindaksid minu perenaiselikke oskusi. :D Ma tean, et see päris nii ei olnud ja keegi ei judgenud mind, aga vastik tunne oli ikka. Ronni ema poolse perega olen ma 2 aasta jooksul väga-väga palju kokku puutunud ning nendega saan ilusti läbi. Me läksime ju Ronniga suhtesse Võsul, kuhu ma läksin koos terve tema perekonnaga uut aastat vastu võtma. :D
Tegelt Rontsi isapoolse vanaema ja vanaisaga saan ka hästi läbi, eriti vanaemaga, sest kui ma Rõõmus töötasin, olid nad mu kliendid ning millalgi said nad teada, et ma olen Ronaldi pruut ja oii kui ekstaasis ta vanaema iga kord mind nähes oli. :D Ma sain alati teada, miks nad midagi ostsid, kuhu nad läksid+ kutseid üritustele jne. :D
Lisaks saab minu pere Ronni perega hästi läbi. Lapsed käivad Ronni empsi juures käsitööd tegemas ja puha. ;)
Marit, see on lihtsalt kohutav..