Üks mu klassivend tegi ortograafia tunnis märkuse, et miks mehed ei saa kunagi lihtsalt niisama lilli. Sellega seoses tekkis mul mõte, et sellel minitähtpäeval teen mina Ronnile üllatuse. Kuna ta alati nõusid vaadates istub õllekannude juures ja ilmetleb neid, siis otsustasin ma ta soovi lõpuks täita ning ostsin talle "pepuplika". Õlle kõrvale lisaks võtsin Beef Jerky, mida kunagi osta ei raatsi. Kokkuvõttes oli poisil pidupäev.
Õhtul tahtsime midagi lahedat teha, aga ei viitsinud ka tavapärast ringi (Chopsticks ja kino) teha. Otsustasime minna Laitsesse karti sõitma, aga kuna seda oleks kahekesi veidike igav ning Kätlin otsis samuti tegevust, võtsime ta kampa. Ma jäin mõne sekundiga teistele alla ja see tulenes peamiselt sellest, et Ronn terroriseeris mind rajal olles.
Hiljem mõtlesime kuhu sööma minna ning jõudsime järelduseni, et me ei tea ühtegi head söögikohta, kus mina ka süüa saaks. Kuna me ei mõelnudki välja, siis otsustasime lihtsalt popkorniga kõhtu täita. Otsustasime, et lähme The Maze Runnerit vaatama, aga kuna meie teine filmivariant algas 20 minti varem ning me polnud söömas käinud ja aega oli palju, siis otsustasime siiski As Above, So Below'i kasuks. Käsi südamel- meie arust oli see tohutult hea film.
Oli küll õudukas, aga seal ei olnud üleliigseid mutante/värdja välimusega vaime. Jutu põhimõte oli samuti väga üllas- ei tohi elada mineviku küüsis, tuleb lunastada/tunnistada oma vigu ja patte. Minu arust oli ka sooritus väga hea, sest meie mõlema närvid olid terve aeg pingul. Ma tõesti soovitan.
Küsimus suurele ringile: Kas te oskate soovitada mõnda head söögikohta Tallinnas?
No comments:
Post a Comment