07

minu ja siimu suhe tundus alguses hea mõttena, sest meie nö sebimis ajast tundus, et meil tuleks midagi välja. me sebisime phm terve detsembri kuu ja jaanuari alguses läksime nö kokku. jutt käib 2011 aasta algusest nüüd. kokku minnes sain ma kohe aru, et see oli minu jaoks järjekordne vale otsus, sest mul ei olnud tundeid. seetõttu koosnes meie suhe ka käest kinni hoidmisest ja õhtuti tema maja ees väikse musi tegemistest. 

ma sain aru, et kõik on eriti mõttetu, kui keegi mulle mingitest plaanidest ei rääkinud ning öösiti helistas mulle ronald, et kus sa oled, siim vajab sind. ma hakkasin siimu vältima, sest ma tahtsin, et ta ära lõpetaks minuga. ma ei julgenud ise teda maha jätta, sest ma ei teadnud, kas tal on mu vastu tunded või ei, sest vahepeal jättis ta mulle mulje, et ta hoolib minust ja üritab midagi, aga samas oli enamasti mulje, et tal ei ole mingeid tundeid. ma mäletan, et sõbrapäeval me nägime koolis üksteist mitmel korral, kuid ta ei tulnud kordagi minu juurde mind kallistama. mu sünnipäev oli paar päeva peale seda, sain 15, olin temast ka mitu korda mööda kõndinud ja siis lõpuks tuli ta mu kapi juurde, soovis mulle õnne ja kallistas mind. siis hakkaski lauri mulle silma. igal peol istusime me lauriga kahekesi mingisuguses toas ja lobisesime. tuli välja, et meil on palju sarnasusi ja ta tundis minu ja mu tegemiste üle huvi. sel kevadel algas mu esimene depressioon. ma olin koos inimesega, kellega ma isegi phm ei suhelnud ja mul olid juba suured tunded lauri vastu, kuigi ma surusin neid alla ja tagatipuks avaldas mu parim sõber mulle armastust. 

kuskil kuulsin ma juttu, et siim kolib suve alguses linna. aprill algas ja ma hakkasin nädalaid lugema, et millal ta läheb, sest see tähendaks, et siis lõppeks meie suhe. lauriga rääkisime endiselt juttu ja hakkasime aina rohkem suhtlema. saabus kätte 23 aprill ja ma kirjutasin enne välja minekut blogi postituse, et mulle nüüd aitab ja ma ei jaksa enam. läksin välja, sain alguses lauriga kokku, ootasime jaanist, läksime tennokale, hakkasime jooma. mihkel pidi sel päeval oma sünnipäeva pidama, aga tal oli eriti halb päev ja me läksime lauriga seitsmekate ette mihkliga kokku saama. haigelt külm oli ja siis andis lauri mulle jope, lõpuks saime aru,et meil on üksteise vastu tunded. mihkel uuris, miks me koos ei ole, et mis meie takistus on. mõlema vastuseks oli siim. lõpuks läksime mareki juurde peole, käisime vahepeal erki juures ja siis saatis lauri mu koju ja me suudlesime. ilmselgelt olin ma sel ajal väga õnnelik ja kohutavalt segaduses. järgmisel päeval saime kokku ja rääkisime ns juttu, et mis saab jne. kuidagi asjad klappisid ja kuna lauri tahtis ise siimuga rääkida, siis ma ei rääkinud siimuga midagi. 27ndal küsis siim lõpuks minult msnis, et kas me oleme lahus, ütlesin jah ja rohkem me ei rääkinud. samal päeval, kui lauri siimuga rääkis, olime kõik tennokal. kõik said kohe teada ja siis algas mu pildi põletamine melissa poolt ja hate kõigi poolt. aga nagu te teate, siis olime me lauriga aasta ja kaks kuud koos ning lõpuks olime me üksteisest nii mööda kasvanud, tahtsime erinevaid asju ja nii see lõppeski ja te teate ka kuidas ma praegu olen oma õnneni jõudnud. ehk nüüd te teate peaaegu kõike.