08

cärol.. ma ei tea täpselt kus me tutvusime. me olime kohe nagu vanad sõbrad. ilmselt saime me juba koolis läbi, aga 2010 suve alguses hakkas lisette mind kätriini filmikatele kutsuma. kätlinid, ranekid olid seal. kätliniga olime me juba ammu sõbrad. lõpuks hakkasingi nendega väljas käima. lisette kadus ära kuidagil, kuna ranek ei sallinud teda vist. ma ei teagi miks. ma üritasin lisettega edasi suhelda nagu varem, aga ta ei rääkinud minuga enam ja siis me ei rääkinudki lõpuks üksteisega phm 10 kuud. hiljem leppisime ära ja oleme endiselt väga head sõbrannad. igatahes 2010 hakkasin ma selle seltskonnaga suhtlema. käisime pidudel, raksus ja üldse mõnus ja sõbralik seltskond. hakkasime cäroliga kuidagi märkamatult üksteist täielikult usaldama. ilmselt see arenes siis, kui me tema empsi firma kaudu putkasi värvimas käisime, sest me muud ei teinudki seal, kui lobisesime ja sõime. muidugi oli enne 2010 august, kus meie seltskond sulandus mitme teise seltskonnaga. ronnid, siimud ja asjad+ valingu poisid+ veel inimesi. phm kõik keila noored hakkasid iga õhtu palgil kogunema ja pidutsema. seal tekkisid meil mõlemal cäroliga nö "suvesuhted" valingu poistega. mis lõppesid sama kiiresti, kui algasid.
meil on palju häid mälestusi, me tegime phm kõike koos. isegi lauriga koos olles, oli cärol mul esimesel kohal. muidugi selle ajani, kui mul cäroliga pekki läks. mälestused, mis mulle meelde jäävad on need, kus me tõesti üksteist toetasime ja aitasime. meil mõlemal olid kevade poole rasked ajad ja ma mäletan, kuidas ma talle rääkisin kuskil männiku teel pimedas lebotades, et kui pekkis mul kõik oli ja ta oli esimene, kellele ma rääkisin, et mul on tunded lauri vastu. ma mäletan, kuidas ta mu sünnipäeval oma poisist lahku läks ja kuidas mind ei huvitanud üldse, et see minu päev oli, sest mul oli alati cärol kõige olulisem.
kuidagi hakkasime me lahku kasvama. mina ei olnud enam suur peoloom, vaid olin rahulikuks muutunud lauriga koos olles. cärolil oli vaja veel pidutseda ja nö sarvi maha joosta. mind poleks see häirinud, aga ta valetas mulle. ta käis pidudel, kuigi ütles mulle, et ta on kodus. kuulsin asju teiste käest, kes peol olid, et jonni, kuidas cäroli enesetunne on, ta läks alles 5 hommikul koju. me hakkasime kogu aeg selle sama asja pärast tülitsema. siis läks eriti hulluks, kui ta maritiga suhtlema hakkas. oii, kuidas ma maritit kunagi vihkasin. praegu saab korralikult naerda selle üle, aga siis ma tõesti arvasin, et ta on kõige haigem inimene üldse. tundus mulle eriti mõttetu tšikina, kes võttis minult mu parima sõbranna ja mulle tundus, et ta lõi laurile ka külge, kuna kutsus alati lauri enda juurde peole, aga mind ei tohtinud kaasa võtta. muidugi sõltusin ma esmamuljest, mis oli ilmselgelt vale. aga sel hetkel tundus mulle, et ta üritab mu elu ära rikkuda. cäroliga tülitsesime phm pool aastat iga paari päeva tagant. 2011/2012 av oli eriti hull, sest ta oli mu parim sõbranna ja ta ei olnud nõus minuga kokku saama, kuigi ta oli minust paari tänava kaugusel. ta oli isegi vahepeal aia taga, aga ei tulnud sisse ega helistanud jajah. ma üritasin veel kuidagi parandada, aga lõpuks andsin ma alla, kuna see kurbus ja stress lõhkusid mind ja mina lõhkusin seetõttu ka oma suhet lauriga. lõpuks kui lauriga lahku läksin, ei olnud mul mu parimat sõbrannat, kelle juurde minna, sest ta levitas keila peal pigem minust jutte. see oli minu jaoks viimane piisk karikasse ja ma isegi ei vaevunud enam üritama.
 no terve see aeg oli mul alati olemas kätlin, kes mulle toeks oli ja tuli välja ka, et marit ei olnud mitte midagi sellist, mis ma arvasin. ma sain aru, et see oli lihtsalt minu armukadedusest tulnud viha. terve 2012 suvi oli mul kuldne viisik, tänu kellele ma üldse kõigega hakkama sain.
mõned postitused ka sellest ajast:
http://j0nzz.blogspot.com/2012/03/runs-deeper-than-my-bones.html
http://j0nzz.blogspot.com/2012/01/who-hell-was-i.html
http://j0nzz.blogspot.com/2012/01/and-all-i-loved-i-loved-alone.html
http://j0nzz.blogspot.com/2011/12/youll-never-close-my-eyes-and-watch-me.html
http://j0nzz.blogspot.com/2011/12/im-one-thats-acting-like-im-so-strong.html
kui me olime sõbrannad, siis ta oli tohutult hea ja suure südamega tüdruk. lõpp läks meil lihtsalt väga pekki, aga see oli heaks õpetuseks.
http://j0nzz.blogspot.com/2011/08/maybe-thats-what-happens-when-tornado.html