lisette.. me kumbki ei tea, kuidas me üksteist teame. ma tean, et millalgi nägin ma teda trennis. see oli väga ammu ja siis ta oli juba nagu vana sõber. kunagi peale seda hakkas ta mind välja kutsuma. talve poole, hakkasime kokku saama ja käisime selku vastas jääl alati. siis tuli suvi ja me istusime alati nendes staadioni putkades, mida enam ei ole. istusime seal, rääkisime tundide viisi juttu ja kujutasime ette, et millised meie elud võiksid paari aasta pärast olla. talvel me istusime ka veel seal. mäletan, kuidas me tahtsime üle stata ja lume minna ja lumi oli põlvini. sumpasime ja sumpasime ja siis järsku oli lume all jääkülm vesi. me naersime nagu lollid, kui me sealt välja üritasime joosta. lõpuks maandusime "meie" pingile ja üritasime jalgu kuivatada. temaga on alati naerukrambid garanteeridud. millalgi hakkasid meil tülid, kuna me oleme suht sarnase iseloomuga ja meil mõlemal pidi alati õigus olema. lõpuks üritasime vaidlusi ja argumente vältida, sest need on meie vahel vägagi võimatud. vahepeal me ei suhelnud phm 10 kuud, kuigi ma üritasin vahepeal suhelda ja läksin teda lampi kallistama, sest ma igatsesin teda väga. leppisime ära, kui ta ühel õhtul mulle sõnumi saatis, et ma msni tuleks. ta oli mulle sinna kirjutanud maailma armsama jutu, et kui kallis ma talle olen ja kui rumal ta on, et tal nii kaua läks mulle andestamiseks jne. leppisime ära. ma ei mäleta millal, aga vahepeal me olime enda arust kõige lahedamad ja bad-assimad, sest me sõitsime siiski kollase rolleriga ringi. aga kahjuks ma ei mäleta, millal see aeg täpselt oli. vist enne laurit juba. aprillis läksin ma lauriga kokku. kuna ma suhtlesin veel cäroli ja kätliniga ka väga tihedalt, siis ma üritasin ikkagi lisette jaoks aega leida.
lisette puhul mulle alati ongi meeldinud see, et ta ei ole selle segase grupi nö liige olnud ja ma olen tänu sellele teda saanud alati 100% usaldada ja temale loota. kõige parem on see, et ta on kõige ausam inimene üldse ja see on minu jaoks kõige tähtsam. ta on alati olnud minu tõeline sõbranna. me oleme üksteisele alati toeks. isegi kui me ei suhtle enam nii tihedalt, siis me siiski uurime üksteise elu kohta ja kui midagi lahedat juhtub, siis alati räägime sellest ja me teame, et oleme üksteise jaoks olemas ja võime üksteise poole pöörduda ükskõik mis probleemiga.
don't judge, see pilt on 2010 tehtud..
No comments:
Post a Comment