14

inimeste iseloomustamine on minu jaoks alati raske olnud. sellest veel raskem on iseenda iseloomustamine. ma arvan, et ma olen hea inimene, kuid mitte alati. ma olen kombinatsioon õelusest/negatiivsusest ja heasüdamlikkusest. ma vihkan inimesi tohutult, kuid samas ma teeks enda inimeste jaoks kõik, mis minu võimuses. lisaks annetaksin ma ära kogu oma vere ning organid, kui see võimalik oleks. ma armastan inimesi aidata, kuid seda juhul, kui ei ole tegemist õpitud abitusega, vaid inimesel on tõesti abi vaja. kuigi ka neil inimestel on abi vaja, ei pea ma nende vajadusi esmatähtsaks, kuna nad saaksid iseendaga väga hästi hakkama, kui nad ei oleks laisad ja teeksid enda heaolu pärast midagi.

ma olen väga kinnine ning analüütiline inimene. ma lasen vaid vähesed endale ligi. mul on kohutavalt suured usaldusprobleemid ja sealt tulevad mu kahtlused inimeste suhtes ning armukadedus. ülemõtlemine on samuti sealt, kuna ma analüüsin pisiasju, millel puudub tähendus ja sealt panen ma mingi pildi kokku. isegi kui ma tean, et mu kahtlustel pole tõepõhja all, kuid mul on alust, siis ma võin end väga hullult üles kütta ning siis tekib tühjast kohast tüli.

ma olen väga siiras inimene. kui ma näitan su vastu huvi, siis ei ole see kunagi ainult viisakusest. ma olen väga lojaalne oma inimestele. ma ei nori tüli inimestega, kes pole mulle midagi teinud.

ma tean, et esmamulje minust on vähestel positiivne. inimesed arvavad, et ma olen väga sünge ja tohutu bitch.mulle öeldakse väga tihti, et ma olen keeruline. ma tõesti olen ning usun, et iga inimene on omamoodi keeruline. ma usun, et selles on süüdi mingil määral minu nö kaitsemehhanism. ma ei taha enda ellu inimesi, kes mind lollitada üritavad ning ütleme nii, et sinna ei kuulu. kui inimene suudab üle olla esmamuljest, siis võin ma teda nimetada tulevikus oma sõbraks.
mulle ei meeldi inimesed, kelle elus pole mingit kõrgemat eesmärki, kui end lakku täis juua. mõistan, et on vaja pidutseda ning et noorus ongi aeg, mil pead avastama mis on hea ja mis on halb, leidma piirid. kuid sa ei suuda neid piire eristada, kui sa oled iga nv kuskil mäluaugus, paned narkotsi ning kakled.
see pole enam lõbutsemine, vaid elupõletamine.
mulle meeldivad inimesed, kellega saab kohe esimesest hetkest jutule ning saad alati nendega vabalt suhelda. mulle meeldivad inimesed, kellel on hea ellusuhtumine ega süüdista enda vigades teisi. inimesed, kes on olemas, kui neid vaja on ning kõige tähtsam muidugi, et nad on usaldusväärsed.

tegelt olen ma täiega lahe inimene ja te ei pea mind kartma